kulla ülejääk nad teenisid rohkem kui kulutasid. Kuna oma vara turvamine kodus oleks olnud kulukas, hakkasid inimesed oma vara hoiustama kullasseppade juures. Kullassepad hoiustasidki inimeste kulda ja teenisid selle eest väikest kasumit. Alguses pakkusid kullasseppadele konkurentsi ka valuutavahetajad. Kuna rahvusvaheline kaubandus tõi riikidesse sisse palju välisvaluutat, tekkis vajadus inimeste järele, kes muudaksid selle kodumaiseks rahaks. Nii tekkisidki inimesed, kes vermisid välismüntidest kodumaist raha. Kuna nad tegelesid rahaga, siis oli neil lihtne viia kokku inimesed kes vajasid laenu ja need, kellel oli võimalik laenu anda. Tõeliselt tänapäevased pangad tekkisid aga renessansiajal Euroopas. Alates 16. sajandist jagunesid pangad peamiselt kaheks: valuutavahetuspankadeks ja deposiitpankadeks. Valuutavahetuspangad ei tegelenud pangandusega selle tänapäevases tähenduses. Üks funktsioon oli välisvaluutaga arveldamine
vahendiks. Need olid korporatiivsed, teaduslikke kraade andvad institutsioonid, mille lektorid pidasid loenguid, distsiplineerisid ja eksamineerisid üliõpilasi. _ 1300. aastaks oli Euroopa äratuntavalt kultuuriline tervik. Seda võib kirjeldada mitmel viisil, kuid tema mõnedeks ühisteks kultuurilisteks palgejoonteks on pühaku, nimed, mündid, ürikud ja hariduselu. Hiliskeskaja saabudes olid Euroopa nimed ja usukultus ühtsemad kui iial varem. Valitsejad vermisid üle terve Euroopa münte ja toetusid oma kantseleikirjutajate abile. Euroopa bürokraatidel oli ühine kõrgeim hariduspagas. See ongi Euroopa euroopastumine. _ XII peatükk Euroopa poliitiline sotsioloogia pärast ekspansiooni Euroopa kristluse muutunud ilme * Kristlike laevastike ülemvõimu saavutamine meredel oli üheks kõrgkeskaja iseloomulikuks jooneks * Kristliku maailma pühapaigad ja rahvarohkemad linna, säilmetemplid ja tootmiskeskused
institutsionaalsetele investoritele. Kommertspangandus Pankade (rahahoidjate ja vahendajate) aregut tuleb seostada raha arenguga. Alguses tekkis raha ekvivalent, mida aktsepteeriti kaubandustehingutes. Pankade tekkimise eelduseks oli inimeste säästutegevus (raha kui akumulatsioonivahend) ja säästude säilitamise ebapiisav turvalisus. Seetõttu tekkisid pankade eelkäiad kes hoidsid sääste ja andsid nende arvelt laenu, samuti vermisid ja vahetasid raha (tekkis kaubanduse arengu ja turgude integratsiooni tulemusena). Sellised üksused tekkisid juba tuhandeid aastaid tagasi-Roomas, Babülonis, Hiinas, Egiptuses. Teenindas kaupmehi ja valitsejaid kelledel tekkisid säästud kullas ja hõbedas. Vaestel polnud sinna asja. Esipangad asusid templites ja pühakodades (nagu esimesed kohtudki), mis: ¤ pakkusid oma paksude ümbritsevate müüridega täiendavaid garantiisid vaenlaste rünnakute ja röövlite eest.