Oli impressionistlikest heliloojatest kõige mõjukam. Lõpetas Pariisi konservatooriumi, täiendas end kolm aastat itaalias (see võimalus kaasnes Rooma preeriaga) ning tegutses hiljem Pariisis nii helilooja, pianisti kui ka dirigendina. Kodumaale tagasi minnes sukeldus Debussy kunsti- ja kirjanduselu keerisesse. Eriti köitis sümbolistide luule, mis leidis muusikalise väljenduse vokaalminiatuurides ,,Viis poeemi" Charles Boudelaire sõnadele ning kolmes Paul Verlainei luuletusele kirjutatud vokaaltsüklis. Kriitika suhtus esialgu õelalt. LOOMING: 1890 aastad on helilooja loomingus õitsenguperiood, mil kujunes välja temale ainuomane helikeel. Klaverimuusikas ilmnes uus muusikaline väljenduslaad kõlaregistrite peenekoelises kautamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kopleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Debussy klaveriteosed
Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque", mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" . Samast perioodist pärineb keelpillikvartett ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" . See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi
eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque" (1890), mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" (1894- 1901) ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" (1891 ja 1904). Samast perioodist pärineb keelpillikvartett (1893) ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" (1894). See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja