Eesperes ehitati uusi lautasid. Loomad aga põdesid, olid väetikesed ja nõrgad. Mari arvas, et teda Jussi surma eest ikka veel karistatakse. Ta käis tihti Jussi haual. Muutus aina nukramaks ja see muutis ta vanemaks. Tagapere oli Eespere maa pealt puid lõhkunud ja hakati jälle kohtu vahet käima. Tülid olid ka Andrese ja Mari vahel, nii et Mari vahest peksagi sai. Pearu pani kraavikaldale orad, mille otsa astudes paljud oma jalgu veristasid. Mart tõmbas orad välja ja pani need Pearu poolele. Pearugi astus nendesse sisse. Mari hoidis kõige rohkem Indreku poole. Ta tundis, et Indrek oli patust sigitatud, sest Juss oli alles surnud, kui Mari rasedaks jäi. Kui Andres 14. aastaseks sai, ei võetud Eesperre enam sulast. Andres tõusis karjapoisist tööpoisiks. Ka tüdrukut enam ei kaubeldud. Liisi ja Maret olid selle asemele tulnud. Rasketel hetkedel luges Andres Piiblit, sest Marilt ta lohutust ei oodanud, kuna see ikka veel
Kontakt kuningapaariga oli meil ka hiljem Curtea de Argesis, kus on kloostris kuningapaari hauaplaat. Ma poetasin sinna pisikese aasalille ... Turg lossi külje all kubises rahvuslikust imeilusast käsitööst ja sandlipuust ehetest jne. Igaüks valis mitmeid nänne. Laagrisse jäime lossi külje alla, kus kees elav laagrielu . Ühed mustlased veristasid kanu õhtusöögiks, kostis tilulilu-muusika. Kolasime vahetustena kohalikke välibaare pidi, parim õlu Ciuc ja kohv Capuccino! Ostsime mõningad veinid ja tarbisime telkidevahelises õdusas küünlaringis.Head ööd! 24. august, laupäev, matka 5. päev Hommikuse päikesepaistega pakkisime kotid, kobisime üksluise vantsimise vähendamiseks kohaliku külabussi peale ja asusime Moiceiu de Jos`ist Bucegi mägede poole teele. Kuna olime külateede ja arhitektuuriga juba
talupojad. Preestrid: pidasid kalendrit (päikesekalender 365 päeva, 18 kahekümnepäevast kuud, aastasse lisati 5-6 lisapäeva; rituaalne kalender 260 päeva, 13 kahekümnepäevast kuud; iga 52 aasta järel langesid nende kahe kalendri algused kokku), kirjutasid (hieroglüüfkiri, raske desifreerida sest selle ülesehitus on keeruline; vähe säilinud ainult kolm käsikirja), pidasid sidet jumalatega ja viisid läbi ohverdusi (vereohvrid veristasid ennast, tõid inimohvreid, et jumal hoiaks maailmakorda; vihmajumalate auks ohverdati karstilehtritesse poisse). Enne asteeke oli Teotihuacan kultuurikeskus. Selle rajajad on teadmata. Linna läbis 2km pikk tänav, mida ääristasid hauakambrid ja püramiidid (Kuu-, Päikese- ja Sulismao püramiidid). Rituaalide ega kultuste olemusi ei teata. Asteegid olid arvatavasti pärit mägedest. Ta hõivasid Texcoco järve ja rajasid sinna Tenochtitlani linna (nende keskus)
annaabi.ee 
