3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meelelise vahekord. 11. Sõna "sobima" erinev tõlgitsus intellektualistidel ja pragmatistidel 12. Milles seisneb pragmatismi pluralistlik tõekäsitus? 13. Ratsionalismi vastuargument. Kuidas James selle ümber lükkab, milliseid analoogiaid toob? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult
Järgides oma mentaalset kujutist lehmaraja lõpus asetsevast majast, saamegi maja lõpuks tegelikult näha; saame kujutise täieliku verifikatsiooni. Sellised lihtsad ning täielikult verifitseeritud juhtimised on kahtlemata tõeprotsessi originaalideks ja prototüüpideks. Kogemus pakub tõepoolest ka teisi tõeprotsessi kujusid, kuid need kõik on mõeldavad pidurdunud, mitmekordistunud või üksteisega asendunud esmaste verifikatsioonidena. 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? Rataste ja pommide ja pendli verifitseeritavus on sama hea kui verifitseerimine. Iga lõpuleviidud tõeprotsessi kohta on meie elus miljoneid sellises tärkamisseisundis. Need suunavad meid otsese verifitseerimise poole; juhivad meid nende objektide ümbrusesse, mida ette näevad; ja siis, kui kõik kulgeb harmooniliselt, oleme nii kindlad selles, et verifitseerimine on võimalik, et jätame selle ära, ja tavaliselt on see igati õigustatud.
John Sturat Mill „A system of logic“ – indukstsiooni loogika Deduktsioonis viib tuletamine eelduste põhjal tulemuseni. Kui eeldused on täidetud, on ka tulemus olemas. Induktsiooni puhul pole tõde kunagi kindel (eelduseid ei saa kindlalt teada). Järeldusel peaks aga olema teatud tõenäosus. Maailma seadus: kui mingi asi kuskil millalgi on tõene, on ka teine asi tõene. Lõpmata arv juhtumeid , seega lõplik arv vaatlusi ei saa kinnitada universaalset tõde. Üldse ei saa rääkida verifitseerimisest st, vaid ainult tõe kinnitamisest (mitte tõe loomisest) Falsifitseerimine on lihtsam Seaduse kinnitamisel ja testimisel tuleks valida võimalikult palju ja erinevaid juhtumeid 2 eri võimalikkust: statistiline (deduktiivne) ja loogiline (induktiivne) – tugev tõestusmaterjal Ei ole võimalik formuleerida uut süsteemi/teooriat, järgides mingit kindlat mehaanilist protseduuri, reegleid. Vaatlus e ja hüpotees h
annaabi.ee 
