tavalises elutegevuses on see, et kõik asjad on olemas liigikaupa ja mitte üksi. Ükskord selgub lõplikult, et meie maailmal on selline iseärasus. Nii et kui oleme kord otseselt verifitseerinud oma ideed mõnesse liiki kuuluva näidise kohta, leiame, et meil on vabadus rakendada neid teiste näidiste kohta ilma verifitseerimiseta. Vaim, mis harjumuspäraselt eristab kohatava asja ning toimib otsekohe selle liigi seaduse järgi, verifitseerimiseks peatumata, on üheksakümne üheksal ootamatusjuhul sajast "tõene" vaim, mida tõestab see, et selle käitumine sobib kõige kohatavaga ja seda ei lükata ümber. 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meelelise vahekord. Kuid tõsiasjad ei ole meie ainus tagavara. Suhted puhtalt mentaalsete ideede vahel moodustavad veel ühe sfääri, milles kehtivad nii tõesed kui väärad uskumused, ning siin on uskumused absoluutsed ehk tingimusteta
Tõde on inimese suhe traditsiooni, tõde ei tehta subjektilt lähtudes, vaid ta avaldub ise ajalooliselt. Pole lõplikku tõestamist, alati lähtume oma eelarvamustelt2. Tõe korrespondentsiteooria Korrespondentsiteooria on tõenäoliselt kõige vanem ja tunnustatum ning kõige lähedasem tavaarusaamale, võrreldes teiste teooriatega. Selle teooria järgi seisneb tõde väite (otsustuse) vastavuses (korrespondentsis) faktidele (tegelikkusele). Sellise vastavuse kindlaks tegemist nimetatakse verifitseerimiseks (ld. verus ´tõeline´, ´õige´, ld. fatsere ´tegema´). Väite ümberlükkamist aga, s.o. selle kindlaks tegemist, et väide ei ole vastavuses tegelikkusega nimetatakse falsifitseerimiseks (ld falsus ´väär´, ld fatsere ´tegema´). Vanakreeka filosoof Aristoteles (384-322 eKr) väljendas sellist arusaama tõest järgmiselt: "Ütelda, et olemasolevat ei ole või et mitteolemasolev on olemas, on väär. Seevastu saab
Nõuete täpsustamisele ning mitmetimõistetavuste avastamisele aitab kaasa testilugude koostamine arenduse algfaasis, kuna testilugude koostamisel töötatakse nõuded süstemaatiliselt läbi. See võimaldab leida paljud vasturääkivused ja puudused enne, kui hakatakse vastavat osa realiseerima ning see omakorda lihtsustab realiseerimist ning vähendab tekkivaid vigu. Analüüsidokumentide süstemaatilisel läbivaatamisel (testilugude koostamiseks või analüüsi verifitseerimiseks) võib kasutada nõuete keelelist mitmetimõistetavust leida võimaldavat küsimustikku, mis on toodud Lisas 2. Küsimustiku mõistmise lihtsustamiseks on Lisas 1 on välja toodud küsimustiku aluseks olevad tüüpilised mitmetimõistetavad olukorrad, mida võib spetsifikatsioonides esineda ning millele tuleb tähelepanu pöörata. Iga probleemi juures on esitatud ka mõistmist illustreeriv näide. Lisaks on antud soovitusi, kuidas esinenud vigu parandada või kuidas neid edaspidi vältida
48 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine kaitsealasse siseneda paljudest „väravatest“, sageli sisenetakse lihtsalt kaitseala perimeetri juhuslikust punktist. Tuleb ka rõhutada, et ükski automaatloendur ei tööta igiliikurina – automaatselt salvestatud andmeid on vaja koguda, maha laadida ja verifitseerimiseks võrrelda teiste loendustega, samuti nõuab aega seadmete häälestamine, paigaldamine ja hooldus. Andmete mahalaadimist saab muidugi omakorda automatiseerida GPRS või muu mobiilside lahendusega, kuid ka nende töökindlus on erinev. Täiendavad tarvikud tõstavad komplekti hinda ning kriitiliseks muutub varastamisrisk. Probleemiks on sageli aku-patareide lühike eluiga (eriti külmal aastaajal), samuti võib pooltühi patarei põhjustada alaloendust. Jätkuvalt