totalitaristlikuks. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Teose põhiline tähtsus seisneb selles, et tegemist oli poliitilise signaaliga. Raamatus sisaldus informeeritud rünnak suletud mõttestruktuuridele ja ideoloogiakonstruktsioonidele. Popper visandas pluralistliku avatud ühiskonna mudeli. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Popper] Karl Popper suri 1994. aastal Londonis. Falsifitseerimisprintsiip Neopositivism ehk uus filosoofiasuund, võttis omaks verifikatsiooniprintsiibi, leides, et ainult need väited on teaduslikud, mida saa verifitseerida ehk õigeks tunnistada. Popper leidis, et sellisest põhimõttest lähtudes ei saa ikkagi eristada teadust mitteteadusest: "Positivistlik radikalism hävitab koos metafüüsikaga ka loodusteaduse, sest loodusseadused ei taandu samuti väidetele meelteandmete kohta." (Popper, Teadusliku uurimustöö loogika.) Kriteeriumiks, mis eristaks teadust mitteteadusest, sobib Popperi arvates hoopis falsifitseeritavus
sorti", sest nad sisaldavad endas lisaks üldisele ka juhuslikku ja üksikut. Lõplikult tõestamata väited on pelgalt hüpoteesid ning ei kuulu ,,päris" teaduse hulka. Teadus on väärtuslik kui tõe tunnetamise vahend, teadmiste praktiline rakendamine on teadusega kaasnev kasulik nähtus. Loodusteaduste, eelkõige füüsika areng XX sajandil lõhkus selle ilusa arusaama Neopositivist Rudolf Carnap (1891-1970) arendas verfikatsionismi Verifikatsiooniprintsiibi järgi peab saama kõikide mõttekate lausete puhul näidata, kuidas kontrollida nende tõesust. Neopositivistide programm kukkus läbi: nad olid sunnitud verifikatsiooniprintsiipi pidevalt lahjendama, kuid sellele vaatamata ei olnud nende väited kooskõlas tegeliku teaduspraktikaga. Karl Raimund POPPER (1902-1994) on falsifikatsionismi rajaja. Teadus on falsifitseeritav ta näitab kuidas saab empiirilise kontrolli teel tema järeldusi ümber lükata.
Probleem dispositsioonilise analüüsi jaoks: mingi uskumus võib hõlmata kalduvust väga mitmesuguseks käitumiseks. Sõltub sellest, millised on isiku teised uskumused ja soovid. Dispositsiooniline analüüs toimib siis kui käsitleda vaimunähtusi atomaarsetena, vaimunähtused aga esinevad holistlikult koos ning mõjutavad üksteist. Biheiviorism ja verifikatsionism. Loogilisest positivimist võrsunud biheiviorismi saab väärata ka verifikatsionistliku tähendusteooria kriitikaga. Verifikatsiooniprintsiibi puhul tekib raskusi ka füüsika üldiste seadustega, mis ei ole vahetule kogemusele või vaatlusele taandatavad. Kui verifikatsionistlik keelekäsitlus on ekslik, siis ei saa olla tõene ka sellele tuginev biheiviorism. Tekib küsimus, kuidas omandada mentaalne sõnavara. Kui vaimusesundite sõnavara ei päri oma tähendust privaatsetest mentaalsetest episoodidest ega ole antud ka kitumuslikult vaaldeldavaga, siis kust tähendus pärineb?