Wo das Epitaph vorher war, ist nicht bekannt. Nach Ende des 30jährigen Krieges war das alte Kir- chengebäude stark beschädigt und wurde durch das bestehende ersetzt. Es ist bis- her noch nicht untersucht worden, woher der Stein stammt. Das Material ist ein Sandstein. Von dem Künstler, der dieses Werk geschaffen hat, gibt es weder Dokumente noch Überlieferungen. Im Adelsarchiv des Hauses Merveldt ist das Epitaph nicht erwähnt. (untersucht wurden die Jahre 1580…1595) So bleibt nur eine vergleichende Analyse mit Werken, deren Künstler bekannt sind. Geschichtliches Ausgehend von Italien in der zweiten Hälfte des 13. Jahrhunderts und dann in Frank- reich im 14. Jahrhundert wurde es üblich, Grabmäler von vornehmen Personen in ei- ne Wand, insbesondere in eine Kirchenwand zu verlegen und den Sarkophag, auf dem die Gestalt des Verstorbenen ruht, mit einem Baldachin zu überwölben. In Deutschland ist zu dieser Zeit die Form des Wandnischengrabes mit eingezogener
Seega saab kasvatusteadustes eristada ühelt poolt need teadused, mis on käsitatavad kui teadused kasvatusest ja teisalt teadused, mis on kasvatuse jaoks. Esimestes nendest, nagu (üld)kasvatusteadus (Educational Sciense, die Erziehungswissen- schaft), kasvatusfilosoofia (Educational Philosophy, die Erziehungsphilosophie), pedagoogika ja kasvatuse ajalugu ( History of Education, Geschichte der Pädagogik und Erziehung) ning võrdlev kasvatusteadus (Comparative Educational Sciense, Vergleichende Erziehungswissenshaft) küsivad uurijad: "Mis on kasvatus ja haridus?; Mille jaoks nad on?; Kuidas on nad võimalikud?; Kuidas on võimalik neid teaduslikul tasemel uurida?". Nendele teadustele tuginevad nn rakenduslikud kasvatusteadused, milleks on erinevad pedagoogikad, andragoogika ja eripedagoogika. Nendes teadustes otsitakse vastust küsimustele, nagu: "Mida teha?; Kuidas teha? või Milleks teha?". Vastused sellistele küsimustele on mõeldud rakendamiseks kasvatuspraktikas.
See uurimuse järeldused said hiljem palju kriitikat. Võrdluseks etteruttavalt: ökoloogilisest vaatepunktist pole mitte keel see, mis õpetab inuitti märkama kümneid lume olekuid, vaid elamine lumises keskkonnas on kujundanud inuittidel sellise keele. Idee taustast: arvamust, et keel on mõtlemise ankur avaldas juba saksa filosoof ja keeleteadlane Wilhelm von Humboldt 1836 a (Keelte võrdevast uurimisest; sk.k 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 10 Über das vergleichende Sprachstudium), siiski olid esimesed keele ja kultuuri seoseid uurivad tööd Euroopa kultuuride-keelte kesksed. Sapir-Whorfi teooria kujunemisel oli oluliseks mõjutajaks antropoloog Franz Boas ja tema uurimused kultuuriti erinevast tajust, jõudes järeldusele, et kultuurilised eripärad ja eluviisid peegelduvad vastava kultuuri keeles. KULTUUR JA TAJU Me tajume asju tänu sellele, et meil on olemas teatav kultuuriline kontekst, mis võimaldab neid asjadena tõlgendada
annaabi.ee 
