*Eestikeelne kirjasõna Eestlastel oli kaks kirjakeelt tartumurdeline lõunaeesti ja tallinnamurdeline põhjaeesti kirjakeel. Mõlemad loodi estofiilsete sakslastest pastorite poolt jumalasõna levitamise eesmärgil saksa ja ladina keele grammatikareeglite alusel. Esimese eesti grammatikaõpiku koostas H. Stahl ja see ilmus 1637. Keeleküsimustes üksmeele saavutamiseks korraldati kaks piiblikonverentsi, millel aga üksmeelele ei jõutudki. 1686. andsid Verginiused välja ,,Wastse Testamendi" st evangeeliumid. 1693. avaldas J. Hornung esimese tallinnamurdelise rahvakeelel põhineva grammatika ja võttis kasutusele uue kirjaviisi, mis jäi püsima pooleteiseks sajandiks. *Nõiaprotsessid Luteri kirik juuris karmilt välja rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja kombeid. Kirikule oli antud hariduse, propaganda ja elanikkonna üle arve pidamise alal ametiasutuste ülesanded. Kõiki teisi usutunnistusi kiusati kurjalt taga
Tõlkimine võttis aega ligi sajandi (sõda, katk, kirjakeele haprus, vaidlemine tõlke küsimuste üle). Alustati Uuest Testamendist. Iga vaimulik tõlkis ühe osa, pärast ühtlustati komissioni poolt. Tööjuhiks oli R. Brockmann (pärast tema surma tõlkimine jäi pooleli). (põjaeestikeelne). Samal ajal alustati lõunaeesti keelset tõlget(J. Gutslaff) Tal tekkis mõte tõlkida paralleelselt (p.e.k.-l.e.k.) (surma tõttu tõlkimine pooleli). Uus kirjajuht J.Fischer kutsus tõlkima Verginiused. 1686 valmis Wastne Testament (l.e.k.) Edasi tekkisid lahkarvamused tõlkijate vahel Põja-Eesti tahteti tõlkida M. Lutheri piiblitõlke alusel, Lõuna- Eestis originaalteksti alusel(heebrea ja kreeka keelest) 1706. valmis põjaeestikeelne Uus Testament, ilmus 1715. Pärast sõda sai tõlkimise juhiks A. T. Helle. (1736. tõlge valmis) Anton Thor Helle- 1683-1748, sündis Tallinnas kaupmehe perekonnas. Haridus Tallinna Gümnaasiumis(G. Adolfi) ja Kieli ülikoolis. Jüri kihelkonna pastor
eesti keele reegleid, kuid lähtus rohkem saksa keele reeglitest, sest autor ise oli sakslane. 1693a. ilmus J. Hornung'i grammatika, mis tugines Põhja-Eesti keelele. Pandi kirja vana kirjaviisi reeglid. Vana kirjaviis jäi kehtima 19.saj. II pooleni. Üritati jõuda ka Piibli eesti keeled tõlkimiseni. Rootsi aja lõpuks oli jõutud tõlkida alles pool Piiblist. 1686a. ilmus Vastne (Uus) Testament, mis oli Lõuna-Eesti keeles. Eesti keeled tõlkijateks olid isa ja poeg Verginiused. Trükiarv oli väike (400 eksemplari). Testament oli mõeldud eelkõige kasutamiseks kirikuõpetajatele. 1631 1710 sellel perioodil ilmus kokku 45 erinevat eestikeelset teost, mis ei ilmunud ainult ühes eksemplaris. Luterlus kui Eesti kultuuriruumi mõjutaja · Arenes eesti kirjakeel (vaimuliku sisuga teosed) · Hariduse võimaldamine ka talupoegadele (koolid) · Muinasusundi hääbumine (luterlus suhtus vaenulikumalt kui katoliiklus)
annaabi.ee 
