kollakas). Vasikaliha looma vanusest olenevalt kas hallikas roosa või roosa, nähtav rasv kõva ja valge. Liha on loomade ja lindude keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduks. Punase liha all mõeldakse tavaliselt sea-, veise-, vasika-, lamba- ja talleliha, kuigi mõned sea- ja vasika lihased on üsna heledad. Valgeks lihaks nimetatakse üldjuhul linnuliha. Rümp on tapalooma nõuetekohaselt töödeldud (pea ja jalgadeta) lihakeha pärast veretustamist ning naha (sea rümbad on koos kamaraga), siseelundite jt tapasaaduste eemaldamist. Poolrümp saadakse rümba poolitamisel pikki selgroogu; jaotab rümba kaheks võrdseks osaks. Sea tükeldatud poolrümp Lihaskude koosneb umbes 75% ulatuses veest. Enamuse lihasest moodustavad lihaskiud, lisaks sidekude, veresooned jne. Kusjuures sidekude on kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos, ümbritseb lihaseid, kõõluseid, sooni, samuti esineb lihaskoes lihastesisese sidekoena ja kamarana
Külmkapis säilitatakse liha kinnikaetult või pakendatuna. Kindlasti on vajalik jälgida ka säilivusaega. Mõned mõisted - Liha on loomade ja lindude keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduks. - Punase liha all mõeldakse tavaliselt sea-, veise-, vasika-, lamba- ja talleliha, kuigi mõned sea- ja vasika lihased on üsna heledad. Valgeks lihaks nimetatakse üldjuhul linnuliha. - Rümp on tapalooma nõuetekohaselt töödeldud (pea ja jalgadeta) lihakeha pärast veretustamist ning naha (sea rümbad on koos kamaraga), siseelundite jt tapasaaduste eemaldamist. Poolrümp saadakse rümba poolitamisel pikki selgroogu; jaotab rümba kaheks võrdseks osaks. - Konditustamisel (kontide noaga eraldamisel lihast) saadakse kondita liha, nn pehme liha. - Väherasvast liha võib nimetada ka lahjaks lihaks. - Lihaskude koosneb umbes 75% ulatuses veest. Enamuse lihasest moodustavad lihaskiud, lisaks sidekude, veresooned jne
vältida nahavigastusi. Lamba tõstmiseks rippteele pannakse keti üks ots ümber tagajala hüppeliigesest veidi allapoole, keti teises otsas olev konks asetatakse telfri külge ja loom tõstetakse rippteele. Veretustamine ja vere kogumine. Tapmise protsessi põhiosa on uimastamise ja torkamise vaheline aeg, st aeg alates uimastamise algusest kuni esimese vere ilmumiseni torkehaavast. · Kui lammas on uimastatud poltpüstoliga otsmikuluud läbival viisil, peab veretustamist alustama 60 sekundi jooksul pärast uimastamist. · Kui lammas on uimastatud elektriliselt või poltpüstoliga ajupõrutuse tekitamisega ehk otsmikuluud mitteläbival viisil, tuleb veretustamist alustada 20 sekundi jooksul pärast uimastamist Lammaste verd toiduks ei koguta. Veretustamine kestab 56 minutit. Veretustamisel kasutatakse kahepoolset teravat nuga (pikkus 15 cm), et avada kaela veresooned söögitoru vigastamata. Lihakeha nülgimine