Sellega saaks hakkama peaaegu igaüks, kelle tervislik seisund on heas korras. Miks on üldse oluline verd anda? Seda loovutades on erakordne võimalus aidata mõnda kriitilises seisundis patsienti. Näiteks on läbitud mingi raske liiklusõnnetus ja on kaotatud eluohtlikult suur kogus verd. Või on ees ootamas keeruline operatsioon, kus see punane elumahlakotike peaks tagavaraks igaks juhuks kõrval olema. Siiamaani pole veretoodetele tehisalternatiive leitud ning ilma doonoriteta ei suudaks ka maailma parimad arstid raskes seisundis patsienti päästa. Kui vere andmisest jääb doonori rõõmustamiseks väheseks ja tahetakse veel kedagi aidata, on võimalik loovutada ka näiteks luuüdi leukeemiahaigete jaoks või isegi üks oma neerudest. Kas teiste aitamine sellisel viisil on aga alati ohutu? Siis kaasnevad juba keerulisemad protseduurid, mis võivad teinekord kaasa tuua isegi tõsisemaid komplikatsioone. On võimalik
Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese ehk doonori poolt oma eluskoe vere või organi vabatahtlikku loovutamist haigele ehk retsipiendile, kes seda vajab. Donare (ld. k) -- annetamine, kingitus, heategevus. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu. Veretoodetele pole leiutatud tehisalternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. Väikese verekaotuse korral, kui lõigatakse näppu, kukutakse veriseks põlv või jookseb ninast verd, ei ole vereülekannet vaja teha, sest organism tasandab selle kaotuse ise. Kuna inimese keha suutlikkus kaotatud verd taastada on hea, ongi
VEREDOONORL US Emil Haljend Kristo Lehtlaan Tauri Udras Jakko Viilo Mis on veredoonorlus? Veredoonorlus tähendab terve inimese poolt oma vere vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Veretoodetele pole leiutatud tehis alternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Kes sobib doonoriks? 1860 aastane. Terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid. Kehakaaluga üle 50 kg. Viimasest vereandmisest peab möödas olema meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Doonor peab olema puhanud ja söönud. Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle 1 aasta.
Uurides natukene täpsemalt, tuleb välja, et sarnane arusaam on põhjustatud teadmatusest. Töö- ja puhkeajaseaduse paragrahv 24 sätestab, et doonoriks minevat töötajat peab vajalike protseduuride ajaks töölt ära lubama. Seega enam ei tohiks olla vabandus ka see, et töö kõrvalt ei ole kuidagi aega minna verd loovutama. Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa nelja-viie inimese elu. Veretoodetele pole leiutatud tehis-alternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Vereandmise käigus võetakse doonorilt 450 ml verd – see on kõigest 8% kogu täiskasvanud inimese verest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul. Selle tõttu ei tohiks protsessi ees ka kuidagi hirmu tunda.
annaabi.ee 
