Aborigeense tõu puhul on oluline just värvus. Aborigeensete loomade puhul kasutatakse nende värvust uute tõugude puhul. Eesti hobuse paljudest värvustest leidub ka selliseid, mis on muutunud harulduseks, nagu seda on võik, hiirjas ja kollane. Eesti hobuse kõige omasemaks värvuseks loetakse kõrbi. Puhta tõulisi eesti tõugu hobuseid esineb kõige rohkem kõrbe 27,0% ja raudjaid 17,9% ning 14,0% musti hobuseid. Hiirjat värvust on toonud sisse see, et eesti hobuseid ristati araabia veresusega hobustega. Hiirjas värvus on maailmas küllaltki haruldane. Hallide hobuste populatsioon on tänu nendele ristamistele kõvasti suurenenud (Ruus, 2006). Tabelist on näha, et domineerib värvus kõrb, järgmisel kohal on värvus raudjas, kuid esineb ka teisi värvusi (vt tabel 2; Kreen, 2003). Tabel 2. Eesti tõugu hobuste värvuse muutus aastatel 1849 kuni 2000. Värvus 1849-1881 1947 1951 1977 2000
lihakehade head lihavormid) ning vastupidavust aastaringseks karjatamiseks. Inglismaal tehtud võrdluskatsed, kus tasandiku uttede paaritamine parimate lihatõugu jääradega (sarviline dorset (Dorset Horned), ildefrans (Île De France ), oldenburg, suffolk, oksfordaun (Oxford Down), teksel (Texel)) näitas, et tekseli (Texel) ristandtalled kasvasid sünnist tapmiseni mõnevõrra aeglasemalt kui oksfordauni (Oxford Down) ja suffolki veresusega eakaaslased ( tabel 3). Kuid tekseli (Texel) ristandtalledel olid parimad tapajõudlusnäitajad ( tabel 4). Tekseli (Texel) ristandtalledel oli parim tapasaagis, nende lihakehad olid suurima tailiha- ja väiksema rasvasisaldusega ning parima tailiha/rasva suhtega. Geneetilised uuringud on näidanud, et tekseli (Texel) tõul on nn. topelt lihastuse geen (double muscle gene), mis annabki sellele tõule väljapaistvad lihavormid. Paaritusküpseks saavad tekseli (Texel) utt-
Tänapäeval loetakse tekseli lammaste hinnatavamateks omadusteks häid tapajõudlusnäitajaid (eriti lihakehade head lihavormid) ning vastupidavust aastaringseks karjatamiseks. Inglismaal tehtud võrdluskatsed, kus tasandiku uttede paaritamine parimate lihatõugu jääradega (dorsethorn, ildefrans, oldenburg, suffolk, oksfordaun, teksel) näitas, et tekseli ristandtalled kasvasid sünnist tapmiseni mõnevõrra aeglasemalt kui oksforddauni ja suffolki veresusega eakaaslased (tabel 3). Kuid tekseli ristandtalledel olid parimad tapajõudlusnäitajad (tabel 4). Tekseli ristandtalledel oli parim tapasaagis, nende lihakehad olid suurima tailiha- ja väiksema rasvasisaldusega ning parima tailiha/rasva suhtega. Geneetilised uuringud on näidanud, et tekseli tõul on nn. topelt lihastuse geen (double muscle gene), mis annabki sellele tõule väljapaistvad lihavormid. Paaritusküpseks saavad tekseli utt-
annaabi.ee 
