ning ka tööõiguse küsimusi. Sotsiaalõigus ei ammendu siiski meetmetes, mis eranditult ühte eesmärki silmas peavad! Poliitikast tulenev piiritlemisprobleem tõusetub eriti sotsiaalseadustiku suhte määratlemisel tervisevaldkonna regulatsioonidega. Tervishoiusüsteem on selgelt osa riigi sotsiaalpoliitikast. Tervisel on aga mõõtmed, mis ulatuvad kaugemale sotsiaalõiguse vaaldkonnast. Rahvatervise seaduses, ravimiseaduses, vereseaduses, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses jt tervise valdkonna seadustes teostab riik tervise kaitset mitte sotsiaalõiguslike, positiivsete hüvitiste vormis, vaid erinevate piirangute, nõuete ning samuti terviseedenduslike poliitikameetmete kaudu. Ka Euroopa Liidus eristatakse poliitikavaldkondadena sotsiaalküsimusi ja tööhõivet ühelt poolt ja terviseküsimusi teiselt poolt. Võib öelda, et sotsiaalpoliitiline meetod võib olla
töönädalal? Milliseid mittetäielike ja täielike õigusnormide liike loetud akt sisaldab? Viieteistkümnendana lugesin Vereseadust (lühend - VereS). Vereseadus sisaldab palju mittetäielike õigusnorme. Kõige rohkem esineb definitiivseid norme, sest seadus reguleerib väga spetsiifilist valdkonda ning selleks, et ka valdkonnaga igapäevaselt mitte kokku puutuv inimene seadust õigesti mõistaks on vaja terminid defineerida. Vereseaduses sisalduvad mittetäielikud õigusnormid on deklaratiivsed normid, definitiivsed normid, kollisiooninormid, blanketsed normid ning viitelised õigusnormid. Deklaratiivne norm on näiteks VereS § 1 lg 1: Käesolev seadus kehtestab doonori ja retsipiendi tervise kaitse eesmärgil inimvere (edaspidi veri) käitlemise nõuded ning vere käitlemise korralduse.
või tööst vabadel päevadel. Samas ei keela seadus töötaja ja tööandja vahelisi soodsamaid kokkuleppeid. 8. Samuti sätestab vereseadus doonori õiguse saada tööandjalt vaba aega vere loovu- tamiseks (vereseaduse § 7 lõike 3 punkt 5). Kuna doonoriks olek on reguleeritud erisea- dusega, ei saa doonoriks olemise aega käsitleda TLS § 38 võtmes. Tööandja peab vere loovutamiseks andma küll vereseaduses ettenähtud vaba aega, kuid keskmist töötasu TLS § 38 alusel maksma ei pea. § 39. Töötasu tagastamise nõuete aegumise erisus Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagas- tamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. 1. Paragrahv 39 sätestab töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagas- tamise nõude aegumistähtaja tööandjale