(maksimumpulss) ning arvutad sellest 6070%. Näiteks 40aastasel saame tulemuseks pulsivahemiku 108126 lööki minutis. See peaks olema nüüd vahemik, kus treenides kulutab keha kõige enam rasvu. Seega pole oluline mitte treeningu nimi, vaid see, kuidas sinu organism selle trenni ajal käitub üks keha kulutab rohkem rasvu, teine on suuremalt jaolt süsivesikute peal. Selge see, et ka tulemus on erinev. Väheliikuva inimese südame vereringetalitlust aktiveerib juba 10 minutit vastupidavustreeningut, füsioloogiliselt kasutatakse rasvu energiaks 10 15 min järgselt, kuid optimaalne oleks siiski vähemalt 30 minutit kehalist koormust. Tervisesportlasele on väga oluline harjutada õige ehk optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja
Kõige raskem on aga kujundada nõrka närvisüsteemi, so melanhoolikut. Järk- järgult tuleb suurendada kehalisi harjutusi, tugevdada tuleb nii erutus- kui ka pidurdusprotsesse. Kuigi südametegevus ei allu tahtele, on ta siiski üks tundlikumaid siseorganeid igasuguste mõjutuste suhtes. Laste veresooni iseloomustab arterite suhteliselt suur läbimõõt, võrreldes kitsaste veenidega. See olukord kergendab küll südame tööd jõudehetkel, kuid kehalise pingutuse korral koormavad vereringetalitlust. See tähendab, et vere ringlusse paiskamiseks on vaja rakendada suurt mehaanilist jõudu. See aga põhjustab arteriaalse vererõhu aeglase kõrgenemise. Et muuta süda vastupidavaks negatiivsetele mõjutustele, on vajalik paraja koormusega kehaline tegevus kogu elu jooksul. Eriti oluline on see noorukieas. Spordimeditsiinis käibel olev termin atleedi süda on süda, mille õõnte maht ja seinte paksus ületavad samaealiste inimeste südame keskmisi näitajaid
- parandab sotsiaalset seisundit Nõrk süda ja verevarustus on sageli esmasteks põhjusteks nõrgale saavutusvõimele ja koormustaluvusele, heaks abimeheks ongi just vastupidavustreening. Kuid teiselt poolt ei tohi see treening ka liialt tugev ja ka igav olla, variante on mitmesuguseid. Mida enam lihaseid tööse on rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini meie tervis tugevneb. Väheliikuva inimese südame vereringetalitlust aktiveerib juba 10 minutit vastupidavustreeningut, füsioloogiliselt kasutatakse rasvu energiaks juba 10 15 min järgselt, kuid optimaalne oleks siiski vähemalt 30 minutit kehalist koormust. Tervisetreeninguga alustades piisab 2-st treeningust nädalas, kuid optimaalne on vähemalt 3 korda nädalas minimaalselt 30 minutit. Treenituse suurenedes võib suurendada ka treeningkordade arvu, kuid ettevaatlikud peaksid olema just tervisespordiga alustajad
kojad ja alumised vatsakesed (ventriikel). Pikivaheseinaga jaotub süda paremaks ja vasakuks pooleks. Südamest väljuvad ja südamesse suubuvad suured veresooned. Südameklapid kindlustavad ühesuunalise verevoolu. Südamelihase enda verevarustuse kindlustavad pärgarterid (koronaarid). Südametegevus tekitab pulsina tuntava rõhulaine ning verevoolu, mis suurte arterite amortiseeriva toime tõttu võimaldab kapillaarides ühtlase verevoolu. Südame- ja vereringetalitlust reguleerib vegetatiivne närvisüsteem, tagades keha vajadustele vastava verevarustuse. Vere edasiliikumise otseseks põhjuseks on rõhkude erinevus veresoonte süsteemi erinevates osades, veri voolab kõrgema rõhuga süsteemist väiksema rõhuga süsteemi. Kõrgrõhusüsteemis pumbatakse arteriaalne (hapnikurikas) veri vasakust vatsakesest kehas asuvatesse arteritesse (tuiksoontesse). Kapillaaride süsteemis toimub ainevahetus, hapniku äraandmine ja süsinikdioksiidi vastuvõtt
annaabi.ee 
