vere mahu mõningane suurenemine. Mju algab 1..2 tundi peale manustamist ja kestab 6-12 tundi. Manustada hommikuti. Pikaravi korral vib teha katkendlikku ravi. Annus kigub piirides 0,025..0,2 g, üle 0,2 g ei ole mtet anda, sest diureetiline (terapeutiline toime) toime ei suurene, küll tugevnevad ainevahetushäired (kõrvaltoimed). Hüpertensiooni ravis kasutatakse väiksemaid annuseid, peamiselt hommikuti. Muudel juhtudel on annused suuremad. Vererhku alandav toime on seotud ka perifeersete veresoonte vastupanu vähenemisega, sest Na-sisaldus veresoonte seintes väheneb. Phiprobleem on K+ defitsiit. Jälgida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu (hoiatavad nähud: suukuivus, janu, nõrkus, uimasus/rahutus, lihasvalu või krambid jmt). Kasutatakse ka menstruatsioonieelsete tursete vähendamiseks.Vivad süvendada diabeeti ja podagrat. Ettevaatlikult kasutada ka rasedusel, rinnaga toitmise ajal ning neeru- ja maksapuudulikkusel
erutusjuhtesüsteemis. Selle tulemusena nrgeneb südametöö, sest südamelihase kokkutmbed muutuvad nrgemaks ja harvemaks, väheneb südamekoormus, sest ka perifeerne vastupanu on vähenenud. Samal ajal lgastuvad pärgarterite spasmid ja paraneb südamelihase verevarustus. Väheneb südamelihase hapnikutarve, samal ajal hapnikuga varustatus paraneb mnevrra. Kaltsiumikanalite blokaatorid vähendavad stenokardiahoogude sagedust ja tugevust, langetavad hüpertoonikutel vererhku, aeglustavad südamerütmi. Krvaltoimed. Üldiselt hästi talutavad. * Südame judlust liigselt vähendades vivad nad phjustada (vi süvendada) südamepuudulikkuse nähte. * Südamepekslemine ravi alguses. * Hüpotoonia ja sellega seonduv uimasus, väsimus ja peapööritus. * Erinevatel preparaatidel on lisaks individuaalsed krvalnähud: tursed, peavalu, liigesevalud, khukinnisus. * Need ravimid on liiklusohtlikud, eriti ravi algul, pideval kasutamisel ja koos alkoholiga, sest
Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad klustega luudele (skeletile) ning mis annavad inimesele liikumisvime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, inimene on vimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosnevad silelihased, mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja teiste neselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende talitlus ei allu inimese tahtele. Silelihaste abil reguleeritakse vererhku, tagatakse soolestiku ja mao normaalne talitlus ning rea muude funktsioonide toimimine inimese kehas. Sdamelihaskudet esineb ainult sdames. Nii nagu silelihaste talitlus, ei allu ka sdame t inimese tahtele. Sdamelihas on praktiliselt vsimatu, sda hakkab tle varakult enne inimese sndi ning toimib vahetpidamata kuni surmani. Sdame olulisim lesanne on katkematu vereringe tagamine. Nrvikude koosneb nrvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest. Neuronid
annaabi.ee 
