Suuremalt osalt on see toit ja vesi. Kõige tuntumad toitained on vitamiinid ja mineraalid. Kuid toidus leidub ka teisi aineid, mida peetakse samuti toitaineteks. Nende hulka kuuluvad ka probiootikumid, asendamatud rasvhapped (ARH) ja fõtokemikaalid ehk taimsed kemikaalid, mis soodustavad head tervist kuid pole ilmtingimata elutähtsad. (1) 1.1. Vitamiinid Vitamiinid osalevad paljudes keha protsessides, näiteks hormoonide, ensüümide ja vereosakeste tootmises. Seepärast on oluline igapäevaselt toituda nii, et ei tekiks vitamiinide puudujääki ning saaksime piisavalt igat liiki vitamiine. Isegi väike puudujääk võib kohe avalduda – inimesed väsivad kiiremini, keskendumine muutub raskemaks ja haigestutakse kiiremini. (2) 1.2. Mineraalid Mineraalid aitavad meie kehas kaasa kasvamisele, ainevahetusele, vereosakeste tootmisele ning närvide ja lihaste talitlusele. Tasakaalustatud toitumine peab olema selline, et sealt saaks
(Hemodünaamika seaduspärasused).*Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Määravad: a) rõhk , mida kõrgm rõhk, seda rohkem vedelikku liigub b) takistus: mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest, elastsusest ja diameetrist. Mida suurem takistus, seda suurem rõhk. Vere joonkiirus on üksikute vereosakeste kiirus (cm/ sek).Kesksmine vere joonkiirus täisring vereringe aeg ~ˇ20sek rahulolekus ja 15-8 sek aktiivolek .Vere hulk (Q)= (Pa-Pv)/ R (rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa)ja venoosses lõpposas (Pv) vereringe takistus (R)) See suhe määrab:• Üldise verevoolu suuruse organismis• Üksikute organite verega varustamise. Vere liikumist iseloomustavad:• verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek)* vere joonkiirus (cm/sek) *vere keskmine
kokkukleepimine, a ja b. Aglutiniin jag alfa ja beeta aglutinatsioon vere kokkukleepimine, tekib siis kui doonori aglutinationigeen puutub kokku aglutiiniga, sama, tekib vere kokkukleepimine. 0 veregrupp- mõlemad aglutiniin, universaalsed doonorid a veregrupp, universaalsed retsitentsid b veregrupp ab veregrupp d aglutionigeen, 1955, 56 avastati, nim reesuspos, kelle veres on, kellel ei ole reesusneg. Tekivad anikehad, mis hakkavad võõra vere vastu tegutsema, tekiv vereosakeste kokkukleepimine. Leukotsüüdid ehk valgedverelibled, antikehade tootmine, võõrkehade vastu võitlemine. Tuumaga rakud. 1 osa granülotsüüdid, 2osa monotsüüdid. Igal liigil erinev ül täita. Leukotsüütide ül- bakterite hävitamine, teostavad neutrofiilid, veres on olemas suurel hulgal baktereid, võime liikuda varesoonkonnast välja kudedesse. Valguselise päritoluga võõrvalkude ümbertöötlemine-bakterid, viirused jne
kontsentreeritud kaaliumilahusega viib tema seiskumisele diastolis. Kaltsiumioonid põhjustavad südame löögisageduse kiirenemist ja kontraktsioonide tugevnemist, müokardi erutuvuse ja juhtivuse tõusu. Kaltsiumi kõrgel kontsentratsioonil südame voolutamisvedelikus seiskub südametegevus süstolis. 13. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu mahtkiirus vere hulk, mis voolab läbi kogu veresoonte süsteemi ühes ajaühikus. Mõõdetakse ml/min või ml/sek. Verevoolu joonkiirus vereosakeste liikumise kiirus piki veresoont. Mõõdetakse cm/sek. Veresoone keskosas on joonkiirus suurem ja seinte lähedal väiksem. Vere keskmine joonkiirus on aeg, mis kulub vereosakestel üheks täisringiks (rahuolekus 21-23 sek., kehalisel tööl 15-8 sek.). 14. Vererõhk, selle näitajad. Vererõhk on rõhk, mille all veri voolab verisoonkonnas. Jaguneb: · süstoolne e. ülemine (110-120 mm Hg) · diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg). PULSIRÕHK süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg).
annaabi.ee 
