mis laevadel Niilust mööda kohale sõitis. Abusiri püramiidide väljal on avastatud ka esimene päikesejumala tempel. Selle keskme moodustas obelisk, mis asetses mastabasarnasel alaehitisel. Obeliskid olid ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrin ja neid püstitati jumalate auks. Selle ümber oli õu, piiratud igast küljest käikudega, kus olid kultuseruumid. Obeliski ees oli altar vereohvrite toomiseks. Äärmiselt rikkalik ja mitmekesine on arhitektuur Uues riigis. Egiptus saab tol ajal Idamaade vägevaimaks ja võimsaimaks riigiks, kelle poliitiline mõju ulatub kaugele. Tänu tihedale läbikäimisele teiste maadega rikastub egiptuse kunst uute elementidega, sellega kujuneb välja ka templiarhitektuur. Uue riigi aegsel templil on väliselt äärmiselt range üldilme siin valitseb suurejooneline ja pidulik monotoonsus
Seetõttu on indiaanlaste kunstis tegelikult väga palju elurõõmsat. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid kõrgelt ilu ja kunsti, nad uskusid, et ,,lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst) Nagu indiaani müütides, nii kombineerub inimene ka kunstis tihti loomaga- mao, röövlinnu või krokodilliga. Legendaarset esivanemat tähistab vihmametsade suurim kiskja- jaaguar. Vana- Ameerika rahvaste kultuses olid tähtsad vereohvrite rituaalid, samuti kosmoloogia. Nii astmikpüramiidid, kui ka staadionid olid usulise tähendusega. ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867. Tallinn: Koolibri) 2.4.ARENGUTASE: Vana-Ameerika oli enne ,,avastamist" kultuuriliselt heal tasemel- tunti kirja (olmeekide ja maajade hieroglüüf- ja inkade sõlmkiri), ka oli nende kalender täpsem kui Euroopas samal ajal. Samuti osati osavalt töödelda metalle, ühendada vaske hõbeda ja kullaga (inkad). Siiski
Indiaanlane ei kartnud surma ta pidas seda loomulikuks ja paratamatuks. Seetõttu on indiaanlaste kunstis tegelikult väga palju elurõõmsat. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid kõrgelt ilu ja kunsti. Nad uskusid, et lilled ja laulud on elamise peamiseks mõtteks. Nagu indiaani müütides nii kombineerub inimene ka kunstis tihti loomaga, mao, röövlinnu või krokodilliga. Legendaarset esivanemat tähistab vihmametsade suurim kiskja-jaaguar. Vana-Ameerika rahvaste kultuses olid tähtsad vereohvrite rituaalid samuti kosmoloogia. Nii astmikpüramiidid kui ka staadionid olid usulise tähendusega. Vana-Ameerika oli enne avastamist kultuuriliselt heal tasemel - tunti kirja olmeekide ja maajade hieroglüüf ja inkade sõlmkirja. Samuti oli nende kalender ka täpsem, kui Euroopas samal ajal. Tänapäeva kultuuri on Ameerikas nimetatud petukultuuriks. Nii nimetab kultuuri ilmunud raamatu ,,Pettuse kultuur: miks üha enam ameeriklasi valetab, et elus edasi jõuda" autor David Callahan
annaabi.ee 
