Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?")
112. Kui ei oska ise kohe midagi ette võtta, siis parem on mitte hakata katsetama (kasu asemel kahju teha), vaid küsida ja kuulata mis nõu 112 annab. Hädaabi numbrile helistamisel saab abikutsuja alati nõu. Kuid eelnevate oskuste puudmine võib olla põhjuseks, miks saadud nõu järgi abi andmine ei tule õigesti välja. Eluohtliku seisundi tunneb ära selle järgi: kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks -- seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Mida teha kui räägid dispetseriga? Enne abi kutsumist selgita välja kas ja millist abi vaja on. Helistades telefonile 112 katsu säilitada rahu ja rääkida juhtunust vastates dispetseri küsimustele. Säilitades rahu, katsu vastata järgmistele küsimustele: mis juhtus? kas kannatanu on teadvusel ja hingab? kus kohas kannatanu asub? kas keegi kohalolijatest on võimeline ise abi osutama? Ära katkesta kõnet enne kui on seda lubatud!
ELUOHTLIK SEISUND Puutudes kokku raskelt viga saanuga, tuleb kõigepealt kiirabi välja kutsuda: helistada 112. Kui ei oska ise kohe midagi ette võtta, siis parem on mitte hakata katsetama (et mitte kasu asemel kahju teha), vaid kuulata, mis nõu 112 annab. 7 Eluohtliku seisundi tunneb ära selle järgi: kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks -- seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Sündmuskohale jõudes hinda kõigepealt ära enda ohutuse. Kui oled ise ohus, siis ligidale minna ei tohi. Pole ju vaja täiendavaid abivajajaid. Hinda olukorda ja hoolitse, et ei tekiks lisa ohte, näiteks et pimedas maanteel teised autod otsa ei sõidaks. Selleks pane märgid välja ja ohutuled sisse, siis hinda, kui palju on kannatanuid ning seda, kas nende seisund on eluohtlik.
annaabi.ee 
