50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko auks peeti kaks korda aastas pidustusi, see oli varjatud ja sellest võttis osa kogukond, ühine õlu ja jagatud söök. Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti salves ning viidi külvi ajaks põllule. Pidustuste ajal paigutati peko kuju tare keskele ja tema pähe küünal. Ringi ümber liikumine ning Pekole suunatud palved. Vereliisuga valiti uus Peko-papi. Paralleelid: õlekuju Lääne-Eesti rahvastel, tõnni kultus Vändras. 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Setode eepose andis välja setu rahvalaulil Anne Vabarna ning see avaldati esmakordselt 1995. aastal soomes. Teks kirjutati üles 1927. etteütluse põhja. Viljakusjumal Pekost sai eeposes reaalne isik, vägimees ja sõjamees, hiljem isegi kuningas. 52
. Puid istutati ka siis kui elukorralduses on muudatused.. Puu pidi uues eluolukorras kaitsma.. Tänapäeval istutatakse puid pulmade ajal ja uue asutuse avamisel.. Eesti jumalad Peko – setude viljakasvu esindaja, vilja kasvu ja karja edendamise ülesanne. Tema kuju tehakse hingepuust ja inimesekujuline, mis liikus peredes ringi igal aastal uude kohta. Uus peremees valiti sügisel praasinikul ja vaid meeste seas. See sündis nn. vereliisuga. Vereliisk seisnes selles, et mehed jooksid õue ja hakkasid rüselema, aga üksteise eest ka üle aia hüppama. Kellele seejuures esimesena veri välja tuli see oli järgneval aastal Peko peremees. Omanik on pekopapp, enamasti mees. Naised, kes olid riieatatud meesteks võisid ka pidustustest osa võtta. Pidustused toimusid pööripäeval. Setu kuningriigis on Peko ka praegu elujõuline. Uku – soomlaste ülijumal. Võis olla ka eestlaste, aga ülijumala kultus puudub. Anti erinevaid
kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko pidustused 2 korda aastas, kevadel ja sügisel, kogukonna ühine varjatud ettevõtmine Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning viidi külvi ajal põldudele Pidustuste ajal Peko kuju tare või rehe keskel, kuju peale või ümber asetati küünlaid Ringis ümber kuju liikumine, Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine Uue Peko-papi valimine vereliisuga Kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna ainult jõukamad peremehed Suuline pärimus, mis rõhutab tõsiseltvõetavust hoiatusmuistendid Väljaspoolt kirjeldatud kui paganlik viljakuskultus, Peko viljakusjumalus, seotud rahe ja põuaga, vilja-, karjaõnnega Kultuses osalejad kirjeldanud sünkretistikust, seostamine kristliku traditsiooniga Kuju tõlgendatud kui kogukonna küünalt 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"
annaabi.ee 
