Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele
kontraktsioonivõime, sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. 16.KIIRETE (VALGETE) JA AEGLASTE (PUNASTE) LIHASKIUDUDE EHITUSLIK ERIPÄRA Valged lihaskiud on jämedad ja kiired. Sisaldavad rohkem müofibrille, seetõttu ka suurem kontraktsioonijõud. Sisaldavad suhteliselt vähe mitokondreid.Punased lihaskiud on peened ja aeglased. Lihaskiude ümbritseb tihe verekapillaaristik. Sisaldavad rohkelt müoglobiini kiirendab hapniku transporti lihaskiu mitokondritesse. Mitokondrite arv on suur (nt lestsääremarjalihases on mitokondrite osakaal 84%). 17.JÕUTREENINGU MÕJU LIHASE ARENGULE Jõutreeningu tulemusel suureneb müofibrillide arv, selle tulemusel hakkab lihase mass ja ümbermõõt kasvama lihas hüpertrofeerub. Kaasajal peetakse ka selle põhjuseks müofibrillide kahjustuse teket, mida kutsub esile suurte jõumomentide rakendamine lihasele
Maksas toimub glükoneogenees, mis on tähtis vere glükoositaseme hoidmiseks. Maksa katab pealt serooskest (tunica serosa), selle alla jääb fibrooskest (tunica fibrosa). Fibrooskest ümbritseb maksaväratis paiknevaid veresooni, sapijuhasid. Maksa parenhüüm on jagatud maksa sagarikeks (lobuli). Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad. Maksasagarikes leidub kaks teineteisest eraldatud kapillaaristikku - verekapillaaristik ja sapijuhakeste võrgustik. 56. Maksasagarik Lobuli hepatis. Sagarik on maksa morfofunktsionaalne ühik. Kuusnurkse prismaatilise kujuga, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega. Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad. Maksasagariku moodustuvad radiaalselt paigutunud hepatotsüütidest maksaplaadid ning rakud on omavahel seotud desmosoomidega.
annaabi.ee 
