Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"verekapilaarid" - 5 õppematerjali

Bioloogia Erituselundid
1
doc

Bioloogia Erituselundid

uriin. 9. Loe ka õ lk 75. Neerutorukestes imenduvad verre tagasi glükoos ning vesi 10. Uriini moodustavad: jääkained ning liigne vesi , uriin liigub kuse juhade kaudu põide (kuhu?) http://www.slideshare.net/helina20/erituselundid-presentation 11. Reasta: veri,neerud,kusejuha,põis,sulgurlihas,kusiti. 12. Neere kaitseb põrutuste eest ümbritsev rasvakiht 13. Neerukehakesed ja neerutorukesed on ümbritsetud verekapilaarid ,nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned , mille kaudu veri nefronist väljub 14. Uriin koguneb kuse põide, sealt eemaldatakse uriin lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu Nefron: http://www.youtube.com/watch?v=glu0dzK4dbU Erituselundkond: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?KUSE- _JA_SUGUELUNDID:ERITUSELUNDKOND Uriin: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?KUSE- _JA_SUGUELUNDID:ERITUSELUNDKOND:Uriin

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Seedimine KT
2
docx

Seedimine KT

et seda saaks väikeste portsjonite kaupa väljutada peensoolde. 12SÖRMIKSOOLES - läbi selle liigub toit sapipöide TINGIMUSED - -ta on peensoole algusosa - - 5 PEENSOOLE EHITUS, IMENDUMINE (mis-kuhu?) Peensoole ehitus on umbes 8 cm pikk ja pöidla jämedane. Sisepind on sellel aketud soolehattudega. Suurendab soole pindala. Igas soolehatus on verekapilaarid ja lümfisoon. Ülesanne: vees lahustunud toitainete seedimissaadused imenduvad läbi soolehatuude seinte. -Glükoos ja aminohappe imendub verre. -Rasvhapped ja glütsorool imenduvad lümfisoontesse ja siis hiljem verre. 6 JÄMESOOLE ÜLESANDED 1 jämesooles imendub vesi läbi sooleseina vereringesse. 2 jämesoolde kogunevad seedumatud jäägid. 3 jämesooles on ka bakterid, mis varustavad meie organismi möningate vitamiinidega

Bioloogia → Bioloogia
50 allalaadimist
Seedeelundkond
4
doc

Seedeelundkond

veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskesta pärislestmes asetsevad verekapilaarid, lümfikapilaarid, väiksemad näärmed, leidub sidekoelisi näsasid ja silelihas rakke, mis moodustavad lihaslestme. Lihasleste võimaldab limaskesta aktiivsetliikumist (kurdude moodustamine ja kaotamine), reguleerib ka lümfi ja verevoolu ning näärmete tegevust. Lihaskest. Reguleerib elundi valendiku suurust ja peristaltika teel segab ning transpordib seedekanali sisaldisi. Lihaskest koosneb silelihaskoest ja

Bioloogia → Bioloogia
91 allalaadimist
Füsioloogia eksami vastused
27
doc

Füsioloogia eksami vastused

arterid,väikesed ja suured veenid kus verevool kiire. 2. Takistusfunktsioon-nende takistus reguleeritav silelihaskihi abil,muudetakse takistust,täidavad arterioolid,kapilaarid. 3. Vahetusfunktsioon,veresoonte võrgustikud, kuuluvad: prekapilaarid, kapilaarid, veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned-verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured arterid(aort,kopsuarter),elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere liikumise diastoli ajal. 6. Suntfunktsioon,arterite-veenide vahelised ühendused,kui koepiirkonna verevajadus väheneb,sulguvad prekapilaarsed sfinkterid(sulgurlihas

Meditsiin → Füsioloogia
470 allalaadimist
Füsioloogia eksami vastused
30
doc

Füsioloogia eksami vastused

verevool kiire. 2. Takistusfunktsioon-nende takistus reguleeritav silelihaskihi abil,muudetakse takistust,täidavad arterioolid,kapilaarid. 3. Vahetusfunktsioon,veresoonte võrgustikud, kuuluvad: prekapilaarid, kapilaarid, veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned- verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured arterid(aort,kopsuarter),elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere liikumise diastoli ajal. 6. Suntfunktsioon,arterite-veenide vahelised ühendused,kui koepiirkonna verevajadus väheneb,sulguvad prekapilaarsed

Pedagoogika → Eripedagoogika
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun