Paljaste kätega esmaabi andes riskitakse vere kaudu nakkuse saamisega, nagu näiteks HIV, B- ja C-hepatiit. (2) Esmaselt tuleb kannatanul kontrollida elulisi näitajaid ja eemaldada riided, et leida üles haav. Kui riietus on kleepunud haava külge EI TOHI seda eemaldada. Samuti kui keskkond võib olla saastunud, ei tohi haava paljastada. Halbadest ilmastikutingimustest tulenevalt ei tohi vigastatut lahti riietada, vaid tuleb käega libistada üleriiete alla ja avastada nõnda kompides verejook. Kannatanu tuleb panna lamama. (6) Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. Suure verejooksu puhul tuleb haavale teha surveside ja kasutada palju materjali. (2) Materjaliks võivad olla apteegist saadavad sidumisvahendid, aga ka muud käepärased vahendid. Väiksemate verejooksude puhul tuleb haav lihtsalt puhtalt siduda.
seisundist (kaasuvad haigused jm). Hematemees on tüüpiliselt kohvipaksutaoline, okses on osaliselt seedunud veri. Teised sümptomid on meleena (NB! Selle tekkeks vajalik vähemalt 6-8t), ulatusliku veritsuse korral ka hematokeesia ja verekaotusest tingitud üldsümptomid nõrkus, tahhükardia, rahutus, janu jne. Haavandi verejooksuastet kirjeldatakse endoskoopial Forresti klassifikatsiooni järgi. Mida kõrgem Forresti klass, seda kõrgem verejooksu retsidiivi risk. Ia pritsiv verejook Ib nõrguv verejooks IIa nähtav veresoon haavandi põhjas, veritsust pole IIb hüübega kaetud haavand, veritsust pole IIc tumedad hematiintäpid haavandi põhjas III puhta põhjaga haavand Ravi: - 75% juhtudest õnnestub peatada verejooks konservatiivse raviga: infusioonravi, lisahapnik, PPI i/v, prokineetilised ained (metoklopramiid, erütromütsiin), verekomponentide ülekanded. Muudel juhtudel invasiivne ravi.
haavast helepunane veri pulseeriva mepunane ja veri voolab ühtlase joa- joana. Kannatanu võib lühikese aja na. Venoosset verejooksu saab peata- jooksul kaotada suure koguse verd. da haavale asetatud rõhksidemega. Arteriaalse verejooksu peatamiseks Kapillaarne verejooks on kõige ta- surutakse südamepoolne arteri osa, valisem vigastus, mille puhul veri im- mis haavatud piirkonda verega varus- mitseb haavast. Kapillaarset verejook- tab, tugevasti vastu luud. Kehapunk- su saab peatada haavale pandud puhta te, kus arterit saab kergesti vastu luud sidemega. kokku suruda, nimetatakse vajutus- Kõik haavad peale väikeste pindmis- kohtadeks. te vajavad kiiresti arstiabi. Eeskätt NB! Veritsevaid haavu käsitsedes kuuluvad siia sügavad torke- ja las-
annaabi.ee 
