Mida vanem on taim, seda vähem võib leida vaske sellest taimest. Vasepuuduse korral kasutatakse vaseväetiseid, eriti veel soomuldadel ning teistel kergematel muldadel.Kuna Eestis on rohkesti vasevaeseid muldi, on ka meil kasvanud söödad sageli vasevaesed. Keskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires vaske. Vaserikkad on kliid, õlikoogid,srotid.Samuti leidub palju vaske söödapärmis, lihakondijahus ning verejahus. Vase funktsioonid loomorganismis: Vask on vajalik:Vere hemoglobiini sünteesiks; on vajalik organismi kaitsefunktisoonideks;kuulub mitmete ensüümide koostisesse; osaleb karvade ja sulgede pigmentatsiooni ja kreatinisatsiooni protsessides; kesknärvisüsteemi talitluseks. Vase defitsiit Kui loomadel on vasevaegus, võib see põhjustada mitmesuguseid häireid. Näiteks söömuse vähenemine, isuväärastus, kõhulahtisus, kõhnumine, närvisüsteemi talitluse häired,
organism mitte valkude ainevahetuses, vaid süsivesikute ja rasvade asendamiseks, sellejuures osa energiast ja valgu lämmastikust läheb ainevahetuse käigus kaduma ning võib sattuda väljaheidete näol keskkonda. Ehkki loomad taluvad lühemat aega suuri üle tarbe antud proteiinikoguseid, ei ole selline söötmine proteiinisöötade kalliduse tõttu kasulik. Söötade proteiinisisaldus varieerub suuresti. Nii näiteks on juurviljades ainult u. 1% proteiini, verejahus aga 80%. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid - tärklist, suhkruid, toorkiudu. Proteiinirikkad on kaunviljad, liblikõielised ja enamus loomsetest söötadest. Söötade võrdlemisel on õigem võrrelda söötade proteiinisisaldust kuivaines või õhukuivas söödas (õhu niiskusesisalduseni kuivatatud söödad), kuna naturaalses söödas oleneb proteiinisisaldus veesisaldusest. Nii näiteks on naturaalses täispiimas vähem proteiini kui
moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 26-28%, uba 26-28%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 16-20%, heina silod 15-22%, ristik ja lutsernhein 16-11%, kapsas ja juurviljapealsed 15-20%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 10-13% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 9-10%, kartul ja juurvili 6-9%
(üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 2628%, uba 2628%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 1620%, heina silod 1522%, ristik ja lutsernhein 1611%, kapsas ja juurviljapealsed 1520%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 1013%
annaabi.ee 
