S7. Narkootilise toimega ained S8. Kannabinoidid S9. Glükokortikosteroidid Ainult teatavatel spordialadel keelatud ained P1. Alkohol (keelatud nt vibuspordis, autospordis, mootorrattaspordis jne) P2. Beeta-blokaatorid (keelatud näiteks bobisõidus, suusatamises ja lumelauasõidus 5 (3). 2.2 Näiteid keelatud ainetest ning nende seletused Androgeense toimega anaboolsed steroidid (AAS) on hormoonid. Nii nagu enamik homoone liiguvad nad vereinges, et reguleerida teatud organismide funktsioone. Nende kasutamine spordis on seotud valgu ainevahetuse mõjutamisega, anaboolne toime avaldub lihasjõu ja lihasmassi kasvus. Lisaks kutsuvad ained esile eufoorilise seisundi, suureneb agressiivsus ja motivatsioon. Anaboolse toimega ainete kasutamine võib esile kutsuda maksakahjustusi, avaldab negatiivset mõju maksa ainevahetusele, suureneb südamehaiguste risk. Naistel
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 2.Suur ja väike vereringe. Suur vereringe saab alguse vasakust vatsakesest. Sealt suubub veri aorti. Aort omakorda jaguneb arteriteks, need veelgi peenemateks arterioolideks ning need kapillaarideks (kõige peenemad veresooned). Kuni kapillaarideni voolab suures vereringes hapnikurikas veri. Läbi õhukeste kapillaaride seinte antakse hapnik kudedele ära ja asemele tuleb CO2. Edasi voolab suures vereinges CO2 rikas veri. Kapillaarid hakkavad koonduma veenuliteks, need suuremateks veenideks. Lõpuks 1) keha piirkonnast tulevad veenid koonduvad alumisse õõnesveeni ja 2) pea piirkonnast tulevad veenid ülemisse õõnesveeni. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta. Paremast kojast läheb veri edasi paremasse vatsakesse. Sellest hetkest hakkab väike vereringe. Veri läheb paremast vatsakesest kopsuarterisse. Kopsuarter jaguneb
hapnikku B. Suur ja väike vereringe. Suur vereringe saab alguse vasakust vatsakesest. Sealt suubub veri aorti. Aort omakorda jaguneb arteriteks, need veelgi peenemateks arterioolideks ning need kapillaarideks (kõige peenemad veresooned). Kuni kapillaarideni voolab suures vereringes hapnikurikas veri. Läbi õhukeste kapillaaride seinte antakse hapnik kudedele ära ja asemele tuleb CO2. Edasi voolab suures vereinges CO2 rikas veri. Kapillaarid hakkavad koonduma veenuliteks, need suuremateks veenideks. Lõpuks: 1. keha piirkonnast tulevad veenid koonduvad alumisse õõnesveeni ja 2. pea piirkonnast tulevad veenid ülemisse õõnesveeni. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta. Paremast kojast läheb veri edasi paremasse vatsakesse. Sellest hetkest hakkab väike vereringe. Veri läheb paremast vatsakesest kopsuarterisse.