Kõike seda nii traagilises kui ka koomilises võtmes. Samas on tegu ka eepilise jutustusega väikese rahva võitlusest enese säilitamise nimel ajal, mil kõik tundub kokku varisevat. Sel ajal oli islandi rahvas absoluutse monarhina rõhuva Taani kuninga poolt kõige sügavamalt porri surutud. Valitses äärmine vaesus ja viletsus ning lootusekiirt ei paistnud kusagilt. Muuhulgas sai vanglakaristuse iga talumees, kes julges kellegi teise kui verehinda nõudvate taani kaupmeestega kaupa teha, pisimgi vastuhakk Taani võimule tõi kaasa rängad karistused. Mätaskatustega majades elav lihtrahvas oli nii vaene, et müüs salaja oma lapsi ja varastas ellujäämiseks õngenööri. Teose alguses purustatakse Taani kuninga käsul kõige väärikamal kohal, Altingi väljade kohtuhoone küljes rippuv iidne kell, mida hüütaksegi ,,Islandi kellaks". See märgib ühtlasi
Kuidas olla eestlane 21. sajandil. Essee Kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks. Üks väikerahvas peab endalt hirmunult ja tõsiselt küsima: kas ja kuidas säilitada oma eripära ja püsimajäämine? Kui oleme aga otsustanud olla ja jääda, tuleks õppida ajaloost ja mõtiskleda, mille nimel on võidelnud meie esivanemad läbi aastatuhandete, eks ikka oma vabaduse nimel. Vabaduse eest on pidanud meie esivanemad maksma verehinda. Verd ei valatud küll õnneks mitte 1991. aastal, vaid saavutasime vabaduse hoopis lauluga. Kui nii mõelda, siis olen minagi laulva revolutsiooni laps. Lootus elu- ja ühiskonna muutusele ja vabaduseiha oli inimestel silme ees ja käega katsutav juba minu sündimise aastal, 1989. aastal. Sel perioodil oli eesti rahva iive positiivne. Meid nimetataksegi ,,laulva revolutsiooni lasteks". Vabadust on eestlane tahtnud selleks, et olla peremees omal maal ja püsida siin aegade lõpuni.
põhjalikke muutusi Vene tsaaririigi senises poliitikas üldse ja vähemusrahvuste poliitikas veel eriti. See oleks nõudnud hoopiski teistsugust poliitilist situatsiooni. Tsaaririigi kokkuvarisemise järel aga õnnestus vene impeeriumi koosseisust välja murda vaid soomlastel, poolakatel ning eestlastel, lätlastel ja leedulastel. Viimased kolm, saanud vaid kakskümmend aastat maitsta vabadust ja sõltumatust, pidid hiljem oma idanaabri ettearvamatu käitumise tõttu maksma ränka verehinda. Sajandite vältel on eestlased pidanud sõdu, millega on alati kaasas käinud ohvrid ja häving, kuid mis on õpetanud eesti rahvast võite ja kaotusi mehiselt kandma. Kuid see võit, mis saavutati Eesti Vabadussõjas, oli eesti rahva ajaloo suurim sündmus. See sisendas meisse elujõudu, kindlustades seega meie noore Eesti riigi alusmüüre ja võimaldas elu, töid ja tegemisi oma tahtmist mööda korraldada.
annaabi.ee 
