Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"verbifraasist" - 3 õppematerjali

Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias
9
doc

Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias

metafoorselt inimest ja täiendosa iseloomustab teda lähemalt mingist tunnusjoonest lähtuvalt. Selliste sõnade kohta kasutatakse ka terminit ,,metafoorsed liigisõnad" ning nende kirjeldavad täiendosad võivad viidata omadusele (vedelvorst, kuldsuu), iseloomulikule tegevusele (pigikäpp, pättjalg), välimusele (lokilammas), elukohale (maarott) jne. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad. Need on eeskätt verbifraasist moodustunud tegijanimed: keelt kandma ­ keelekandja, tühja tuult tallama ­ tuuletallaja jne. Siia kuuluvad ka verbifraasist moodustatavad teonimed, kuigi 5 need ei ole eesti keeles alati soositud (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine keelekasutuses tihti ei esine). Mõned fraseoloogilised ja- sufiksiga isikunimetused võivad tõenäoliselt olla ka iseseisvalt tekkinud:

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
93 allalaadimist
Isikunimetustest eesti fraseoloogias
12
docx

Isikunimetustest eesti fraseoloogias

Näiteks väljendi pigikäpp puhul võib teada sõnade pigi ja käpp tähendust, kuid kumbki neist ei viita otseselt sellele, et pigikäpa puhul on tegemist kingsepaga. Semantiliste muutuste tulemused sõltuvad suuresti nende olukordade iseloomulikest tunnustest, mis on fraseoloogilise abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega. (Õim 2001a: 555­556) 2. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad Need on eelkõige verbifraasist moodustatud tegijanimed: keelt kandma ­ keelekandja, kintsu kaapima ­ kintsukaapija, tühja tuult tallama ­ tuuletallaja, siidi vedama ­ siidivedaja, kaela kandma ­ kaelakandja. Nende väljendite hulka kuuluvad veel verbifraasist moodustatavad teonimed (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine, mis aga ei ole keelekasutuses kuigi sagedased). Mõned fraseoloogilised ja-sufiksiga isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?),

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
16 allalaadimist
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
56
doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

terminaalsetega (lõplikud) (leksikaalsete reeglite abil). – transformatsioonireeglid, mis määravad elementide õige järjekorra ja jagunevad kohustuslikeks ja mittekohustuslikeks. Transformatsioonireeglid • Tuumlause esitusest võib transformatsioonide kaudu saada muid lauseid. • Mõned transformatsioonid näiteks siirdetransformatsioon: Jõulupeol rektor laulis →Rektor laulis jõulupeol. Verbifraasist sõltuva nominaalkomponendi siirdamist lause algusesse nimetatakse ka topikalisatsiooniks. asendustransformatsioon: Ta laulis jõulupeol. Ta laulis seal. Rektor laulis seal. lisamistransformatsioon: Miks rektor laulis? Rektor ei laulnud. kustutustransformatsioon: Rektor tahab laulda. • Baas koosneb kategooriatest ja leksikonist ja genereerib süvastruktuuri. • Süvastruktuurist genereeritakse semantilises komponendis tähendus, transformatsioonikomponendis saab

Filoloogia → Modernism. Postmodernism
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun