See-eest on sõnade järjekord lauses üsnagi vaba.(Salzmann, Dictionary Of The Northern Aropaho Language 1983). Arapaho keele südameks on tegusõna. Väga paljud arapaho keele nimisõnad on tegelikult tegusõnad. Näiteks sõna 'kruus' tähistab miskit, mis 'hoiab asju'. Verbid jagunevad nelja kategooriasse: esimesel tasemel esineb vahe sihiliste ning sihitute tegusõnade vahel. Sihitutel tegusõnadel esineb vahe elus ja eluta sõnade vahel. Elus ja eluta sõnu kutsutakse AI ja II verbideks. Arapaho keeles ei ole kindlaid käändeid, nagu eesti keeleski, mis määraksid sõna elus/eluta olekut, see sõltub sõnast endast. (The Arapaho Project). Foneetilise süsteemi tunnusjooneks on täishäälikute pikkuste vastandumine (eee, iii, ooo, uuu) ning nõrkade ja tugevate kaashäälikute vastandumine.( Cowell ja Moss, Let's Learn Arapaho 2000). Konsonante on keeles 12, vokaale 4 ning diftonge on 3. Keeles esineb ka lähtetüvi muutuseid, mis on üheks morfofonoloogiliseks protsessiks
sarnast valikumehhanismi. taksonoomiline strukturalism e. ameerika pärisstrukturalism. Selle peaesindaja oli Leonard Bloomfield, kelle keeleteaduslik mõte rajanes psühholoogias biheivorismi nime all tuntud suunal. Taksonoomilise strukturalismi tunnusjooneks on antimentalism, eitav suhtumine keelelise intuitsiooni kasutamisse. teine liigendus- foneemideks jaotamine traditsiooniline grammatika- selle järgi liigitatakse sõnad noomeniteks, verbideks ja partikliteks, lause aga liigendatakse subjektiks, predikaadiks, objektiks jms. traditsiooniline grammatikateooria- selle rajajaks peetakse Aristotelest, kes liigitas ka seni liigitamata lause osad, pannes sellega ühelt poolt aluse vormiõpetuses tarvilikule sõnaliikide klassifikatsioonile, teiselt poolt lauseõpetuses tarvilikele lauseliikmete kategooriatele. transitiivlause- selle struktuur on NP + V + NP tremulant e. värihäälik tuletis e. tuletatud sõna
Tähenduse järgi võib verbe jagada: 1. Tegemisverbid, mis vastavad küsimusele mida tegema?, nt jooksma, mõtlema, vedama, töötama, lugema, magama. 2. Olemisverbid, olemisverbid, millest enamikule on raske esitada tegemisega seotud küsimust ja mis väljendavad seisundis olemist, eksisteerimist üldse, nt algama, olema, eksisteerima, lõppema, näima, tunduma, paistma, huvitama, lakkama. Objektiga seostumise alusel jagunevad verbid: 1. Sihilisteks e transitiivseteks verbideks, mis väljendavad millelegi suunatud tegevust ja esinevad lauses tavaliselt sihitisega, nt. tegema, kirjutama, veenma, segama, ehitama; 12 2. Sihituteks e intransitiivseteks verbideks, millega väljendatud tegevus ei ole sihiline, nt käima, minema, venima, solvuma, suplema, kaklema. Nagu ikka keeles on siingi olemas vaherühm, kuhu kuuluvad verbid kannavad enam
annaabi.ee 
