· Teadmisi konstrueeritakse, mitte lihtsalt ei liideta: lisatakse, organiseeritakse/struktureeritakse ja organiseeritakse ümber . me omandame mingeid teadmisi ja võime neid muuta. · Organisatsioon (seosed) võimaldab: uusi teadmisi meelde jätta; teadmisi efektiivselt kasutada · Kooli tulles (aga ka palju varem) on õppijatel mingid algteadmised juba olemas ja teatud viisil organiseeritud Teaduslik-koolisõpitav mõiste >Verbalismi d Pseudomõiste >Väärmõiste d Tavamõiste · Mida tahetakse õpetada: nn teaduslikud mõisted · Mida saavutatakse: sünteetilised mõisted verbalismid, inertne õppimine teaduslikud mõisted Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad.
sõltuvad isiklikust kogemusest. Toetutakse kogemusele, mitte verbaalselt vahendatud infole. o Operatsioonid ebapiisavad, eriti keerulisemad operatsioonid nt. järeldamine ja üldistamine Kõne arengus olulised puudujäägid. Laused lihtsamad, teavad mida öelda. Väljaspool akadeemilist õhkkonda ei pruugigi aru saada. Õppimise protsess ja ÜÕR 1. Etapp. Uut teadmist ei mõisteta ega seostata olemasolevaga. Teadmine nn. verbalismi kujul. Infot ei ole põhjalikult töödeldud. 2. Etapp. Uued teadmised integreeritakse olemasolevasse süsteemi, mida vajadusel ka muudetakse. Teadmisi kasutatakse probleemide lahendamisel. Saadakse aru info sisust. ÕR lapsed jäävad pidama esimesse etappi, omandavad justkui juhuslikult. Teadmisi ei osata tegelikult kasutada, sisu teadmisel ei ole. Õpetamine peab olema võimetekohane, õpe peab oleme diferentseeritud. Õpitegevuste käigus probleemid:
ebatäpsed, lapsed on sõltuvad isiklikust kogemusest; operatsioonid on ebapiisavad, eriti keerulisemad operatsioonid nt järeldamine ja üldistamine o Kõne arengus on olulised puudujäägid, mis ei paista silmas igapäevases suhtlemises, laused on primitiivsemad. Õppimise protsess ja ÜÕR (üldised õpiraskused) 1. Etapp. Uut teadmist ei mõisteta ega seostata olemasolevaga. Teadmine omandatakse sageli verbalismi kujul. Infot töödeldud ei ole ja aru ei saada. 2. Etapp. Uued teadmised integreeritakse olemasolevasse süsteemi, mida vajadusel ka muudetakse. Teadmisi kasutatakse probleemide lahendamise. Õpiraskustega lapsed jäävad sageli pidama esimesse etappi, omandavad justkui juhuslikult. Õpitegevuste käigus esinevad probleemid: o Ülesandele häälestumine raskused, vajavad abi o Orienteerumine ülesandes raskused, vajavad abi
annaabi.ee 
