Ülemäärase impulsiivsuse ohjeldamiseks kasutatakse kognitiivse käitumise modifitseerimise metoodikat (KKMM), mille põhiolemuseks on ülesannete soovitava lahendusviisi demonstreerimine kooliõpilastele ja seejärel neilt õiget tegutsemist suunava sisekõne kujundamine. KKMM aitab muuta õpilaste käitumist eesmärgipärasemaks. Vajaliku käitumisviisi kujundamine algab siis selle demonstreerimisest koos sooritatavate toimingutega kaasneva arutluse verbaliseerimisega – eesti keeles siis oleks see, et laps teeb ja räägib ise, mida ta teeb (ja algul näidatakse seda ette õpetaja poolt). Tegevust ja selle kommenteerimist lastakse õpilastel harjutada seni, kuni nad õpivad suunama oma tegevust sisekõneliselt. KKMM-i eesmärgiks pole niivõrd kindlate reageeringute kujundamine konkreetsetele märguannetele kui KONTROLLIVÕIME ARENDAMINE OMA KÄITUMISE ÜLE. Selle abil modifitseeritakse väliselt jälgitavat käitumist sisemiste varjatud
Lubovski arvates on sel etapil omakorda võimalik eristada alletappe: otsese korralduse täitmine; õpitud toimingu sooritamine, kui tegevust või eset nimetatakse. Instruktsiooni korduv täitmine (toiming koosneb tuttavatest operatsioonidest), mis aga igal korral vajab positiivset või negatiivset kinnitust (õige-vale). Instruktsioonide täitmine (ülesanne koosneb tuttavatest operatsioonidest) koos järgneva oma tegevuse verbaliseerimisega, s.t. oma tegevuse järgnev verbaalne üldistamine. Nimetatud etappi vaatleb Lubovski kui üleminekut oma tegevuse reguleerimisele ja hiljem planeerimisele. Kõigi kirjeldatud etappide puhul tuleb meeles pidada, et mingi uue toimingu õpetamisel on vaja see ette näidata, s.t. uus toiming omandatakse imiteerimise teel, millega küll kaasnevad suulised selgitused. Verbaalset korraldust ei pruugi õpilane mõista, sest see võib ületada tema
(õpetaja teeb sama tööd tahvlil), siis kõige väiksem ja see kõige lähemale endale. Siis järgnevad küsimused, milline ring on kõige üleval ja mis värvi ta on? Kus on kõige väiksem ring? Kus on sinine ring? Leia ülejäänud ringidest ühesuurused ringid. Kasutusel kolm töövõtet: rühmitamine värvi järgi (selle tööga korratakse/õpetatakse ka põhivärve), suuruse alusel grupeerimine, järjestamise arendamine ja kogu eelneva tegevuse teadvustamine verbaliseerimisega. Kinnistamine: Hakatakse mängima õppemängu. Kutsutakse klassi ette kaks last. Ühele suur ja teisele väike pall. Ülejäänud lapsed tõusevad püsti ja need lapsed, kes palli said, need viskavad palli teistele. Kõige pealt viskab üks ja kes püüdis kinni, siis see ütleb, kas ta püüdis suure või väikse palli. Kui õigesti vastas, see saab istuda. Vahepeal tuleb lapsi kiita, kui ta õigesti vastas. Kui palli mäng on läbi ja kõik on istuda saanud, siis jätkub töö plastiliinust
annaabi.ee 
