kogus on seda väiksem, mida kõrgem on hind. Kuna tegemist on juba väga 13 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 laialtlevinud ja kõigi poolt aktsepteeritud seosega, siis nimetatakse seda lausa nõudlusseaduseks. Siiani on hinna ja nõutava koguse vahelist seost kirjeldatud verbaalloogilise mudelina, kuid antud seost saab esitada ka graafilise mudelina, mida on tehtud joonisel 4. Joonisel on kujutatud vertikaalteljel hinda ja horisontaalteljel kogust ning seost hinna ja koguse vahel väljendab negatiivse tõusuga kõver. Kui miks see seos ikkagi on selline? Sellise seose loogikat saab põhjendada kahest lähtekohast. Esiteks, kui küsida, et miks hinna tõustes hakkab tarbija seda hüvist
(folk theory) ja Kasutab sõnu, järgides mingi sotsiaalse rühma tavasid. Ekspertkasutaja keel on oskuskeel, mis püüdleb mitmemõttelisuse vältimisele ning taotleb suuremat täpsust ja selgust, Kasutades oskussõnu ning ranget defineerimist ja liigitamist. Väljaspool erialakonteksti on keele ekspertkasutaja jätkuvalt argikasutaja rollis. Loogika kursusel püüame omandada keele oskuskasutust loogika kontekstis. Traditsioonilises loogikas tuleb alustada mõisteõpetusest. Verbaalloogilise ehk mõistelise mõtlemise üks baasoperatsioone on abstraheerimine. Objektid, nähtused, suhted jm kajastuvad mõtlemises mingite mõtlemise struktuuri elementidena, mis esindavad mõtlemises neidsamu objekte jm. Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi üksainus struktuurielement – mõiste. Mõistest saab mõelda nii, et sellega
(folk theory) ja Kasutab sõnu, järgides mingi sotsiaalse rühma tavasid. Ekspertkasutaja keel on oskuskeel, mis püüdleb mitmemõttelisuse vältimisele ning taotleb suuremat täpsust ja selgust, Kasutades oskussõnu ning ranget defineerimist ja liigitamist. Väljaspool erialakonteksti on keele ekspertkasutaja jätkuvalt argikasutaja rollis. Loogika kursusel püüame omandada keele oskuskasutust loogika kontekstis. Traditsioonilises loogikas tuleb alustada mõisteõpetusest. Verbaalloogilise ehk mõistelise mõtlemise üks baasoperatsioone on abstraheerimine. Objektid, nähtused, suhted jm kajastuvad mõtlemises mingite mõtlemise struktuuri elementidena, mis esindavad mõtlemises neidsamu objekte jm. Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi üksainus struktuurielement mõiste. Mõistest saab mõelda nii, et sellega