Versaillesi rahuleping- 18 jan 1919 Pariisis rahukonverents- eesmärk määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osales 26 riiki- otsustajad tegelikult suur nelik- Suurbritannia, Prantsus, Usa, Itaalia. Rahulepingut Saksamaaga arutati pool aastat, allkirjastati Versailles' 28. Juunil 1919. Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused, 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas ning 50km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsiooniks (S ei tohtinud seal vägesid olla ega ehitada kaitserajatisi), S pidi maksma repratsioone- korvama sõja võitjatele sõjakulutused. Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel- I ms väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa...
demokraatia ei suutnud lahendada mitmeid probleeme, millega riigid silmitsi seisid. Peamiste probleemidena võib siin välja tuua: 1) muutused ühiskonnas keskklass kaotas sõja tõttu oma mõjuvõimu, esile tõusis töölisklass, kes hakkas mõjutama riikide arengut 2) sõja mõju sõja tingimustes tõhusaks osutunud karmikäeline võim muutus harjumuseks ka peale sõda 3) pettmus Verasilles süsteemis rahulepingud vihastasid ja tekitasid pahemeelt sõja kaotanud rahvastes. Toetust leidsid riigijuhid, kes lubasid ebaõigluse heastada 4) majandusliku raskused eelkõige majanduskriis röövis inimestelt usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära mittedemokraatlikud poliitilised jõud 1930 aastatel tekkis Euroopas olukord, mis soodustas diktatuuride tekkimist enamikes Euroopa riikidest.
kuid puudud haritlastest. Rootsi aja seadused olid kasulikud talupoegadele, vene ajal aga taaskord mõisnikele. 9) Selgita, kuidas toimus Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda ja riigi loomine (aeg, asukoht, osapooled, põhjused, tulemused). osalesid ameeriklased ja inglased. Ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest. Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi mida olid kasutanud indiaanlased, ameeriklased võitsid. 1783. aastal sõlmitud Verasilles rahulepinguga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Ameerika ühendriigid loodi aastal 1787. Oli 2 erinevat suuda: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida Ameerikas hakati nimetama föderaalvõimuks, teised nõudsid demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi osariikidele. Ülekaalu sai föderalistlik suund, mille puhul riigi osad säilitasid autonoomia. 10) Selgita, miks sai võimalikuks orjakaubandus?
annaabi.ee 
