Hallitusseente kasv puidul põhjustab puidu pinnapealse värvumise, sügavusega umbes 1 mm. See ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab puidu välisilmet. Pärast puidu kuivamist on hallitus kergesti eemaldatav, jättes siiski mõnikord puidu pinnale määrdunud või värvilised laigud. Pinda tuleks pesta sooja vee, pesuaine ja valgendi (naatriumhüpoklorit) seguga. Hoonetes esinevad hallituskahjustused tavaliselt katuseräästastel, verandade ja rõdude lagedel ning muudes mittekütmata kohtades. Hallitusseened kahjustavad värve, eriti neid, mis baseeruvad linaseemneõlil. Kohtades kus on oht hallituse tekkeks, tuleks kasutada fungitsiide (seenihävitavad ained) sisaldavaid värve. Niisketes tingimustes asuva puidu kaitseks sobib kasutada Boracoli lahust. Puidul kasvava hallituse korral on meil tegemist siiski ennekõike välimuse probleemiga puidu tugevust hallitusseened eriti ei mõjuta
madalad ühekorruselised ehitised lubjatud seinte ja väikeste uste ja akendega. Ometi on talved nii karmid, et hiiglaslikud kandilised või silindrilised korstnad, nagu Mourão's näha võib, on samuti kohalik tunnus. Ehitusmaterjalid varieeruvad olenevalt regioonist: tavaliselt taipa (kuivatatud savi) või adobe (muda, mis on kokku segatud lõigatud õlgedega ja kuivatatud päikese käes), mida kasutati mauri aegadel. Telliseid kasutatakse kaunistusena korstnate, parapettide ja verandade detailidel, samas kui Estremoz'i läheduses on marmor tavaline. Uste ja akende raamid värvitakse tihti siniseks, punaseks või kollakas-oranziks. Algarve Valged majad on madalad, mitmed kõrvuti asetsevad kuubikud moodustavad iga eluaseme. Idas on ümardatud plaatidest katused mõnikord asendatud astanguga, et vihmavett koguda või kuivatada kala või puuvilju. Valged lamedakatuselised majad Olhãos ja Fusetas sarnanevad Põhja-Aafrika küladega
ka see, arhitekt Artur Perna poolt projekteeritud elamu Viljandis (vasakul). Tallinna üks uhkemaid juugendpuumaju on Peetri aedlinna kuraatori elamuks ja ohvitseride klubiks ehitatud elamu Pärnu maanteel Pääskülas (paremal). Kunagine villa jaguneb nüüd paljudeks väikesteks korteriteks. Omaette nähtusena tuleb ära mainida tsaariaja suvitusarhitektuur (Joonis 1.20). Suurte verandade ja rõdudega, sageli rikkalikult puitpitsilisi jõukama klassi suvilaid ehitati kogu Eesti rannikualal, sealhulgas kuurortlinnades, nagu Narva-Jõesuu, Haapsalu, Pärnu ning toona ka oluliseks merekuurordiks peetud Tallinn, eriti Kadrioru ja Pirita-Kose piirkond. Hiljem tekkisid suvitusasulad ka merest kaugemal: näiteks Nõmme Tallinna külje all ja Elva Tartumaal. Väiksemad suvilad olid tavaliselt ehitatud ühele perele, esines aga ka suuremaid, nn
annaabi.ee 
