on ainult omakasu ja odav eneseõigustus, mis rääkida ei tasu. Te juurest ma tahan pageda, kuid pole kohta, kuhu, ei ole nurka nisukest, kus tuuled tuppa ei puhu. Kõik mured manu tikuvad ja ihu ligi poevad, ja elu eriti rikuvad hääd naised ja kurjad koerad. Suur tolmune maantee on pärani, ta nõiub, sa lähed õnge, sa mõtled, nüüd lähed ärani, kuid sinna sa tolmusse kõnged. Ja üle su luie lähevad veovankrid ja sõdurisaapad. Sealt just nagu suure une seest sa neile tervitust kaapad. Unistaja Ma pole õppinud ehitama ilusaid linnu, ma pole õppinud armastama külmi, asjalikke metalle ja inimesigi ma tunnen vist vähe-vähe. On palju tarkust vist tarvis et üleüldse midagi tõeliselt osata! Aga ühte ma justkui oskan: unistada, et linnad kõik kauneiks saaksid, et metall meie kätes poleks surma sümboliks kunagi;
voodikatetele ja kardinatele. Kanepist või linal põhinevad vaibad Arraioloses, mis on villaga tikitud, on oma tüübist kõige paremini tuntud ja neil on lihtsam kujundus. Puutöö Alentejos on paljud asjad puust tehtud, lisaks ka kandikud, toolid ja kapid ning need on värvitud eredat värvi kohtlaste motiividega. Värvitud helepuit on Portugali käsitöö oluline osa ning seda võib kõikjal üle maa näha. Näiteks härjaikked (kuulsaimad on Barcelos'e piirkonnas), värvitud veovankrid (Alentejo's ja Algarve's) ning nikerdatud ja värvitud kalapaadid (Ria de Aveiro's ja paljudes riigi randades). Korvipunumine Dekoratiivseid ja praktilisi punutud korve valmistatakse kõrkjatest, pajupuudest ja rukki kõrtest. Koormasadulaid võib näha Trás-os-Montes'is koos sügavate silindriliste kaksikkorvidega kummalgi pool. Kork Kus iganes korgitammed kasvavad (eriti Alentejo's ja Algarve's), on arenenud kohalik
sõnumitoojate pidev sebimine, ta oli vaimustuses rahvarohkusest. On olemas küllalt tõendeid selle kohta, et tema valitsemisaja alguses kujutas õukond endast parajat hullumaja. Staatuse üheks kindlaks tundemärgiks olid suured saatjaskonnad ja iga kõrgemast seisusest külaline tõi endaga kaasa nii palju teenreid kui vähegi võimalik. Nendega olid ühes kõikvõimaliku kraamiga täidetud veovankrid, terve hulk kirste garderoobitarvete ja livreedega ja trobikond hobuseid rännakuteks, jahipidamiseks ning turniirideks. Aadlikud kasutasid kuninga headust, saades kõikvõimalikke privileege. Nad hävitasid toitu, küttepuid, küünlaid, trampisid segi ümbruskonna viljapõllud minnes kuninga jahimajadesse. Kui aadlikud läksid ära oli näha, kuidas kadusid kapid, puhvetid, kujud, jalapukid ja isegi lukud uste eest.
annaabi.ee 
