Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. 4.Mis on režiimne last? Režiimsed lastid – vajavad mingit kindlat hoiu-veorežiimi. Nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust või ventilatsiooni. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei saa tagada lastide vigastamatut vedu. Nt külmutatud lastid (veotemperatuur alla -6O C), jahutatud lastid (veotemperatuur -1-6O C) 5.Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? (S.F, stowage factor) Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn Stoovimisteguri ühikuks on CBM/t või cu.ft/t Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks – Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. S.F ei ole sama mis tihedus
koosnevad paljudest suurematest või väiksematest osadest. Veoreziimi järgi liigitatakse lastid mittereziimseteks ja reziimseteks. Mittereziimseteks loetakse lastid, mis ei allu vedamisel lasti seisundit halvendavate agressiivsete tegurite mõjule. Sellised on nt. kruus, kivid, betoontooted, marmor, liiv, tellised jt. Mittereziimsete lastide hulka kuuluvad ka kõik hermeetilises taaras veetavad lastid. .Reziimsed lastid jagunevad külmutatud ja jahutatud lastideks. Külmutatud lastide veotemperatuur on alla - 6 °C, jahutatud lastidel - 1...- 6 °C. Reziimsed lastid nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust ja ventilatsiooni. Kui need tingimused pole täidetud, ei saa tagada lastide rikkumata vedu. Füüsikalis-keemiliste omaduste järgi jaotatakse lastid hügroskoopseteks, isekuumenevateks ja isesüttivateks, mürgisteks, tuleohtlikeks, kokkukülmuvateks, tolmavateks, lõhnu eritavateks, lõhnu külgevõtvateks, plahvatusohtlikeks lastideks.
A-tüüpi tank Seda tüüpi tanki moodustavad põhiliselt lamedad pinnad. Suurim lubatud rõhk on 0,7 baari. See tähendab, et A-tüüpi tankides veetava lasti temperatuur on alla atmosfäärirõhul toimuva keemise temperatuuri (metaani puhul 163 oC, propaani puhul 42,3 oC). Tankides tekkivaid pingeid pole võimalik täpselt määrata, seepärast on ohutuse tagamiseks kindlaks nõudeks kasutada teist barjääri, kui veetava lasti veotemperatuur on alla 10 °C. Gaasiveolaevade koodeksi nõuete järgi peab teine barjäär lastitanki lekke korral välja voolanud lasti kinni hoidma 15 päeva jooksul. Seepärast tuleb teise barjääri ehitamiseks kasutada materjale, mis taluvad madalaid temperatuure. Teise barjäärina võib kasutada laeva kere või ehitada tanki ümber eraldi teine barjäär. Tanki ja laeva kere vaheline ruum täidetakse inertgaasiga, takistamaks plahvatusohtlike segude tekkimist.
annaabi.ee 
