käis käsku andmas koguni Tallinna linna täitevkomitee esimees Seaver isiklikult. Käsu- andmisel teatas Seaver, et veomasinad on määratud miilitsa korraldusse. Kuivõrd hooli- kalt kohalikud bolsevikud küüditamist ette valmistasid, näitab asjaolu, et Tallinna veo- baasis käis veel sama päeva õhtul kompartei Tallinna linnakomitee sekretär Okk kontrol- limas, kas antud korraldused on täidetud. Sama Okk oli teatavasti ka Nõukogude Liidu Rahvuste Nõukogu saadik. Veomasinatele anti väljasõidu korraldus südaööl. Sõita tuli Laia ja Pagari t. nurgale NKVD maja juurde, kus tulid peale venelased-tsekistid, ja siis suundus veomasinate kolonn Merepuiesteele "Punaarmee Maja" juurde. "Punaarmee Maja" oli küüditamise keskuseks Tallinnas. Sinna kogunesid 13. Juuni hilisõhtul Siseas- jade ja Julgeoleku rahvakomissariaatide ametnikud, militsionäärid, punaarmeelasi ja kõik kompartei Tallinna linna komitee liikmed. Parteiliikmete väljailmumine oli kohustluslik
Selleks otstarbeks kasutatakse näiteks bituumenit ja selle emulsioone, kivisöe-ning puutõrva, pigi jms. Mineraalsetest ainetest kasutatakse kõige sagedamini tsementi ja lupja. 31. Kilpteed puidutranspordil Kilpteed jaotatakse puitkilp- ja raudbetoonkilpteedeks. Viimasel ajal ei kasutata puitkilpteid metsatööstuses. Põhjuseks on: ehitamise töömahukus, ehituseks kulub palju metsamaterjali, nende lühike ekspluatatsioon, aeg ja pole vastupidavad viimase aja suure tonnaaziga veomasinatele. Kilbid valmistatakse okaspuudest (väljaarvatud nulg). Laagid ehk aluspuud valmistatakse ükskõik millisest puuliigist peale kase. Kilptee alus (laagid, okstest täidis) ehitatakse kohapealsest materjalist. Kilbid veetakse kohale spetsiaalsetel veoautodel ja paigaldatakse samadega. Raudbetoonkilpteed. Kuna puidu väljaveoks kasutatavad pinnasteed ja puitkilpteed ei pea vastu suure tonnaaziga veoautodele, võiks kasutada raudbetoon-kilpteid (meie vabariigis katsetati silikaltsiitblokke)
mõrasid, et karta on katkemist. Vaheabistamine. Pika kaabliveo puhul on vaja veojõudu, mis läheneb max. lubatule ja seetõttu peab lootma vaheaitamisele. Kanalitorutamine avatakse tavaliselt 200-300m järel (kui pole valmiskaeve). Neis paigus abistatakse kaabli kulgu käsitsi või masinaga. Vedu peab olema siis sünkroniseeritud või peab saama hoida vahepunktides liigkaablit. Kui kaabli libestudeks on kasutatud seepi, võib see põhjustada tagasilibisemist vaheabipunktidel veomasinatele. Mikropallid seda kergelt ei põhjusta. Kaablivedu kanalitorusse: * vedu vinsiga, inimene võib vahelt aidata. * vedu vintsiga, käsitsi abi paljudes kohtades. * kaabel asetatakse vahepunktides kaheksale, nii saab vedu alustada kuskil raja vahekohast. See võimaldab vedu paljudes eri kohtades ilma kaabbli katkestusteta. * veovaieri ja vintsi abil. * vedu vintsile peast ja vahepunkti vedu (kaablikassiga) kaabli ees lükatakse (ussi) või klaaskiudvarrast.
annaabi.ee 
