transpordiülesande veokulude tabelis iga rea ja veeru jaoks kõige ökonoomsemast viisist järgmisel viisil vedamisega kaasneva "kahju" suuruse. Selle "kahju" suuruse saame, vastava rea (või veeru) kõige väiksema veokulu (min c ij lahutamisel temale selles reas (või veerus) suuruselt järgmisest veokulust. Kõigist sellisel viisil leitud "kahjudest" valitakse välja kõige suurem ning temale vastavas reas (või veerus) kõige väiksema veokuluga ruutu teostatakse kaubakanne. Langeb välja kas rida või veerg (või mõlemad) olenevalt sellest, kas toimus tarbija vajaduste täielik rahuldamine või hankija ressursside täielik ammendumine. Kui langeb välja rida, s.t. hankija ressursid on ammendatud, tuleb arvutada uued "kahjud" kõigis olemasolevates veergudes ja uuesti saadud "kahjude" hulgast valida suurim jne. "Kahjude" arvutamise juures fiktiivset tarbijat või hankijat ei arvestata
transpordiülesande veokulude tabelis iga rea ja veeru jaoks kõige ökonoomsemast viisist järgmisel viisil vedamisega kaasneva “kahju” suuruse. Selle “kahju” suuruse saame, vastava rea (või veeru) kõige väiksema veokulu (min cij lahutamisel temale selles reas (või veerus) suuruselt järgmisest veokulust. Kõigist sellisel viisil leitud “kahjudest” valitakse välja kõige suurem ning temale vastavas reas (või veerus) kõige väiksema veokuluga ruutu teostatakse kaubakanne. Langeb välja kas rida või veerg (või mõlemad) olenevalt sellest, kas toimus tarbija vajaduste täielik rahuldamine või hankija ressursside täielik ammendumine. Kui langeb välja rida, s.t. hankija ressursid on ammendatud, tuleb arvutada uued “kahjud” kõigis olemasolevates veergudes ja uuesti saadud “kahjude” hulgast valida suurim jne. “Kahjude” arvutamise juures fiktiivset tarbijat või hankijat ei arvestata
1520 mm - Eesti, Läti, Leedu, Soome, Venemaa ja muud endised NL riigid. 1676 mm - Hispaania ja Portugal. 1435 mm - kõik muud Euroopa riigid. Erinevate rööpmelaiuste kasutamine on tõsiseks takistuseks raudteevedude arengul Euroopas. Arvestataval määral suurenevad raudteevedude kulud seoses vagunite telikute vahetusega piirijaamades või kauba ümberlaadimisega ühelt raudteevagunilt teisele. Sellega kaasneb ka täiendav ajakulu, mis koos veokuluga muudavad raudteeveod maanteevedudega võrreldes vähem konkurentsivõimelisemaks. Rahvusvaheliste autovedude litsents Rahvusvaheliste autovedudega tegelemiseks vajab Eesti ettevõtja litsentsi, mida väljastab Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium. Litsentsi taotlemiseks vajalikud toimingud ja nõuded määrab kindlaks Autoveoseadus. Registertonn Mahumõõt(!!!) merevedudel. 1 RT = 100 kuupjalga = 2,83 kuupmeetrit Rentaablus (kapitali tootlikkus)
Vastutus pakendite eest on pandud seadusega eelkõige kauba tootjale, kellel on jae-, hulgi- ja veopakendite välja- töötamisel ning pakkematerjalide kasutamisel tarneahelas võtmeroll. Logistikakulude oluline komponent on pakendamiskulu. Mida lühem vedu, seda suurem on pakendamiskulu veokuluga võrreldes. Seda arvestades püütakse saadetiste ettevalmistamisel veoks hoida kokku pakkimiskulusid. Tagajärjeks on veo käigus kahjustunud kaubad, mida kind- lustusirmad viidates puudulikule pakkimisele enamasti ei hüvita. Kahjuhüvitusnõuete tagasilük- kamise peamisteks põhjusteks on puudulik pakend, veose vale paigutus koormaruumis ja vead
annaabi.ee 
