ehk kindel tarnerütm, rutiinsed tarned, eeltarned, kiirtarned, järeltarned ja spetsiaalsed tarned. Sellesse rühma kuuluvad ka tarned, mis on seotud tarnepartii koguselise piiranguga. o Tarnepartii piirangudTarnepartiide piirangute all mõeldakse tarnitavate koguste piiramist kuni väikseima võimaliku koguseni. Väikseimat võimalikku kogust piiravad kulud veo ja ladustamistoimingutes. Veokorralduses mõjutavad väikseima võimaliku tarnepartii suurust erinevate veoviiside ja ühendatud vedude kasutamine. o Tarnekindlus Tarnekindluse all mõeldakse tõenäosust, et klient saab õige kogus toodet laitmatus olukorras. Kaupade füüsilist seisukorda mõjutavad materjalide käsitsemine ja vedude ajal tekkinud vigastused. Üks võimalus tarnete kvaliteedi jälgimiseks on mõõta reklamatsioonide arvu ja neid liigitada
4. Missugustel põhjustel ei saa teenusepakkuja tagasisidet kõikidest kliendini välja jõudnud tarnevigadest? Sest kõik kliendid ei esita kvaliteedikokkuvõtteid teenusepakkujale. 5. Missuguste põhimõtete järgi liigitatakse tarnevigu? Kõik vead ja nende tagajärjed tuleb registreerida ning liigitada nende tekkimiskoha või vea olemuse järgi. Näiteks võib jaotada vead tekkimiskoha järgi vigadeks klienditeeninduses, laos, terminalis, veokorralduses, tollivormistustoimingute teostamisel, jaotus- või põhiveol. Vea iseloomu põhjal võib need jaotada järgmiselt: • tarne tegemata jätmine või valetarne • saadetise kättetoimetamine varem või hilinemisega • vead saadetise koosseisus ja/või väärad kaubakogused • saadetise vigastused/kahjustused • saadetise kättetoimetamine kokkulepitust erineva veoviisiga vms • vead dokumentatsiooni koostamisel ja info edastamisel saadetise kohta 6
3. Milline kõikide veoviiside puhul kasutatavatest tarneklauslitest asetab müüjale kõige suuremad kohustused, kulud ja vastutuse, milline aga kõige väiksemad kohustused, kulud ja vastutuse? 8.14. Lepingulised suhted veokorralduses Veolepingu tingimused Veondustegevust reguleerib suur valik õigusakte, mis kehtivad vedajate, klientide ja muude veo- protsessis osalejate tegevuse, samuti ka veovahendite ja -marsruutide kohta. Rahvusvaheline kaubavahetus tingib vajaduse reguleerida veondustegevust eri riikides ühtmoodi