eelkõige selleks, et anda tollidele ning riikidele, mida kaup transiidina läbib, piisavad garantiid maksude laekumise kohta, kui kaup peaks mingil põhjusel sattuma tarbija kätte nii, et riigimaksud jäävad tasumata. Samuti oli süsteemi üheks eesmärgiks piiridel toimuva tollikontrolli aja lühendamine ja formaalsuste lihtsustamine, et kergendada vedaja tööd ja tagada kaupade kiire liikumine. Tuli saavutada harmooniline tasakaal üheltpoolt tollivõimude nõuete ja teiselt poolt veokorraldajate vajaduste vahel. Esimene TIR-lepe sõlmiti 1949.a. mõnede Euroopa riikide vahel. Kuna see lepe näitas elujõudu, siis võttis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) Sisemaatranspordi Komitee 1959.a. vastu TIR-konventsiooni, mis jõustus 1960.a. Seoses uute veotehnoloogiate kasutuselevõtmisega ja vajadusega laiendada TIR-reiimi kasutusala võeti 1975.a. vastu uus TIR-konventsioon. Oli selge, et rahvusvahelisel kaubaveol on ka väga palju riske ning ohte, mille
Veokipargi üldkulud moodustuvad reservveokite ja haagiste hoidmise kuludest ja mittekoosseisuliste juhtide kuludest (juhul kui selliseid juhte ajutiselt palgatakse), keda kasutatakse põhikohaga juhtide puhkuste ja haiguspäevade ajal. Veokipargi halduskulud omakorda koosnevad: · veoteenuste müügikulud · vedude korraldamise ja kulud · veokipargi tehnilise haldamise kulud · raamatupidamise kulud Eelpool toodud kulurühmad omakorda koosnevad veokorraldajate ja firma juhtide palgakuludest, bürookuludest, sidekuludest, sõiduautode kuludest jne. Üldjuhul jaotatakse veokipargi üldkulud erinevatele veokitele võrdeliselt nende poolt tehtud transporditöö või läbitud kilomeetrite hulgaga. Veok või haagis saab endale proportsionaalse osa üldkuludest kas läbisõidu, töötatud päevade või teenitud tulu suuruse alusel. Veokipargi üld- ja halduskulud jaotatakse pikema perioodile, tavaliselt aastale. Pika perioodi vaatlemisel
Veokipargi üldkulud moodustuvad reservveokite ja haagiste hoidmise kuludest ja mittekoosseisuliste juhtide kuludest (juhul kui selliseid juhte ajutiselt palgatakse), keda kasutatakse põhikohaga juhtide puhkuste ja haiguspäevade ajal. Veokipargi halduskulud omakorda koosnevad: veoteenuste müügikulud vedude korraldamise ja kulud veokipargi tehnilise haldamise kulud raamatupidamise kulud Eelpool toodud kulurühmad omakorda koosnevad veokorraldajate ja firma juhtide palgakuludest, bürookuludest, sidekuludest, sõiduautode kuludest jne. Üldjuhul jaotatakse veokipargi üldkulud erinevatele veokitele võrdeliselt nende poolt tehtud transporditöö või läbitud kilomeetrite hulgaga. Veok või haagis saab endale proportsionaalse osa üldkuludest kas läbisõidu, töötatud päevade või teenitud tulu suuruse alusel. Veokipargi üld- ja halduskulud jaotatakse pikema perioodile, tavaliselt aastale. Pika perioodi
hulgaliselt fotosid veovahenditest, veoühikutest, tõstemasinatest, kauba käitlemise tehnoloogiatest ja logistika infrastruktuurist. Õpik on koostatud logistika erialade kutseõpetajate soovil ja on mõeldud peamiseks õppe- vahendiks kaubakäsitsejate, laohoidjate, veokorraldajate, logistika klienditeenindajate ja logisti- kute väljaõppeks. Autor tänab retsensente Villo Vuksi ja Aili Kendarut märkuste ja nõuannete eest ja SA-d Innove, tänu kellele käesoleva õpiku koostamine üldse võimalikuks sai. 8
annaabi.ee 
