b) ta on Torisse toodud Poola mõisast , ta oli Toris kasutusel 1890-aastatel c) tori tõu täiustamiseks saabusid 1937.a Saksamaalt 3 täisverd araabia täkku ning Soomest ja Peterburgist 3 soome tõugu täkku. d) eesti raskeveohobuse täienduseks toodi 1920/30ndatel Eestisse ardenni tõugu täkke. e) eesti raskeveo täiendamiseks toodi 1950-60ndtel nõukogude raskeveo tõugu täkke. 18) a) Lääne-Euroopa raskeveohobused on: Belgia veohobune, Inglise veohobused, Prantsuse veohobused 19) a) Hobune on emakaseemendusega loom, spermidele halvim keskkond on eesnäärme sekreet (?), kus valitseb happeline keskkond. b) Mära indleb 7-10.päeval peale varssumist. c) ind kestab märadel keskmiselt 5-7 päeva Hobune 3 c) B. Franki jaotus geograafiliselt ja päritolust: · Idamaine rühm: (equus caballus orientalis): elava temperamendiga kuivad hobused. ( väike- aasia, araabia ps. · Läänemaine rühm (equus caballus occidentalis): esimestele vastandina
Tagasihoidlikult aga meeldivalt. Jalas peavad olema korralikud ja ohutud jalanõud 7. Keegi peaks natuke tähelepanu tõmbama, et pea oleks veidi pildistaja poole. 8. Piltide järgi tehakse ka maalinguid Mõõtmete suhtarvud · Kõrguse pikkuse suhe keha pikkuse ehk formaadi index(kõige tähtsam). Selle saame kppk*100/tk. Kppk on enmasti tk suurem. Ainult paar puhtaverelist erandit on. Spordi ja kiirus hobustel ongi formaadi index 98-103. Veohobused,sammuhobused on 104-108. Kui index on 100 siis on ruut. Kui alla saja siis kerepõik on mõni cm väiksem, tema turjakõrgusest.(hobune lühhem kui tema kõrgus) ntx. araabia täisvereline 98, inglise täisvereline 100, kõik teised hobused on 104-108. NB! Mitte kõik indexid ei oma nii suurt tähtsust. · Kõrgejalgsuse index tk-rinnasügavus x100/turjakõrgusegaa · Massiivsuse index rinnaümbermõõt x100/turjakõrgus
c) Lihatõud (hereford, sarolee, limusiin jne) d) Tööveised (ukraina ja ungari hall stepiveis) 2. Sead a) Lihatõud (jorksir, landrassid, pieträän, hämpsir, djurok jne) b) Rasvatõud (hiina sead) 3. Lambad a) Peenvilla e meriinotõud b) Pikavillatõud c) Lühivillatõud d) Jämevillatõud e) Musterkarvalised 4. Hobused a) Veohobused (belgia ardenn) b) Kiirushobused (inglise täisvereline, orlovi traavel) 31 KALAKASVATUSE ERIALA c) Ponid (setlandi poni) 5. Linnud a) Munakanad (valge leghorn, hisex alge ja pruun) b) Lihakand (kornis, plimutrokk) c) Muna-lihakanad (njuhämosir, susseks) Väikearvuliste tõugude probleemiks on: 1. vähenev tõusisene geneetiline variatsioon 2
annaabi.ee 
