Peter Line, Eckerö Line ja Birka Line. · Enamus nendest laevadest peatuvad Tallinnas Helsingis, Stockholmis, Peterburis ja Kapellskäris · Tankerid on tavaliselt kahepõhjalised(mõned üksikud ühepõhjalised) Suurimad sadamad · Läänemeres on Üle 200 sadama · Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. · Peamised sadamad on Peterburis, Tallinnas, Riias, Ventspilsis, Kielis jne.Primorsk, Saint Petersburg ja Muuga olid suurimad sadamad läänemerel 2008. aastal · Balti riikidega võrreldes on Eestis üks suuremaid kauba kui ka reisijateveo sadamaid · https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1tJxoqk Vtc_WmjCiIbHcvX75IDcM&hl=en_US&ll=57.15747147515 3805%2C20.467529000000013&z=4 Naftalekked Läänemeres · Aastatega on kasvanud väikereostajate osakaal · Laastab rannikualasid, ohustab veelinde, kalu ja kalade kudemispaiku
Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsooni-reziimi oli suurem osa liivlasi sunnitud aga tööd otsides rannast lahkuma. Inimesi, kes on liivi päritolu ja seda keelt oma emakeeleks peavad, on suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast liivlasteks peavad, on kusagil 230 ja enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. Inimesed, kes on hiljem liivi keele selgeks õppinud, on umbes 100 . Esimene liivikeelne tekst avaldati 1789 a. , milleks oli ,,Meie isa palve". 1861. aastal valmis esimene liivikeelne sõnaraamat ja grammatika. 1863. aastal trükiti Londonis esimesed liivikeelsed raamatud. Seda peetakse liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks oli 1920 1940. Paljudes koolides hakati õpetama liivi
Esimesed teated liivlaste kohta pärinevad 12. sajandi Nestori kroonikast, 13. sajandil on liivlastest põhjalikumaid teateid Henriku Liivimaa kroonikast. Tollal elasid liivlased põhiliselt Liivimaal Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. 13. sajandi teisest poolest on teada ka üks liivlaseks peetav Liivi ordu liige: Ykemele. Ta on ainus teadaolev Baltimaade põlisrahvaste esindaja ordus. Tänapäeval elavad liivlased peamiselt Riias, Ventspilsis ja Kuramaa looderannikul nn Liivi rannas. Liivi rand on ajalooliselt liivlastele kuuluv ala, viimane koht, kus liivlased elasid rahvana. Rannas on 12 küla. Ajalooliselt oli liivi rand jagatud kaheks osaks (ida ja lääneosa), kus räägiti ka erinevaid murdeid idamurret ja läänemurret. Kumbki osa kuulus eraldi valla ja kihelkonna alla. Ka praegu on ajalooline liivi ranna territoorium jagatud kahe maakonna ja nelja eri valla vahel. 1920
aastal liivi rahvamaja. Rahvamajal on kultuurielus oluline koht, seda peetakse soome-ugri rahvaste hõimuliikumise materialiseerunud sümboliks. Nõukogude võimu kehtestamine Lätis 1940. aastal muutis olematuks kõik saavutused. Likvideeriti Liivlaste Liit, suleti rahvamaja. Liivlastelt võeti võimalus ühiskondlikuks ja kultuuriliseks tegevuseks. Alles 1972. aastal õnnestus asutada kaks laulukoori - Lvlist Riias ja Kndla Ventspilsis - millest said põhilised liivi kultuuri kandjad Lätis. 1988. aastal saabus rahvuslik ärkamisaeg ka liivlastele. Taastati organisatsiooni Liivlaste Liit tegevus, hakati välja andma liivikeelset kirjandust. Riias ja Ventspilsis taasalustati liivi keele õpetamisega. Alates aastast 1989 peetakse igal aastal augusti esimesel nädalavahetusel Liivi Rannas Irl Liivi Pühi. 1992. aastast korraldatakse liivi laste suvelaagreid ja ilmub taas ajaleht Lvli
uurisid mitmed teadlased. Hiljem hakkasid ikka liivlased vähehaaval mujale kolima ja pärast II maailmasõda elas rannakülades liivlasi ainult ~800. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsoonirežiimi oli enamus liivlasi sunnitud tööotsinguil rannaküladest lahkuma. (2) Tänapäev Tänapäeval ei räägita enam liivi keelt emakeelena. Liivi keele kõnelejaid on umbes 20 ja see on nende teine keel. Enamik neist elab veel Riias ja Ventspilsis. (2) Praegu tegutsevad liivlaste keelt, kultuuri ja ajalugu tutvustavad keskused Kūolkas ja Staiceles. 1992. aastast korraldatakse ka Īrel liivi laste suvelaagreid ja ilmub lätikeelne ajaleht Līvli. 1995. aastast on hakatud õpetama liivi keelt Läti ülikoolides. (3) Viimastel aastatel on kasvanud liivlaste panus Läti ühiskonda ja kultuuriellu. Kuulsust on kogunud liivi ansamblid ja kaasaegsemat muusikat tegevad Tulli Lūm ja Tai-Tai. (3) Tuntud Liivi kirjanikke:
Osa neist võttis torm, teised leidsid oma lõpu Saksa või Vene kuulide läbi. Kaitstud ei olnud ka need, kes asusid Saaremaalt sakslaste kohale saadetud laevadele, et jõuda Punaarmee eest vähemalt Saksa tagalasse, Nõukogude allveelaevad ja lennukid varitsesid neid merel. Suurim õnnetus tabas neid, kes lahkusid Kuressaarest viimaste hulgas. 4. oktoobril, päev enne Punaarmee dessanti Muhust Saaremaale, lahkus Saksa laevadega veel 595 põgenikku. Pärast vahepeatust Vindavis (Ventspilsis) saadeti põgenikud kahel laeval edasi Gotenhafenisse (Gdyniasse). 7. oktoobril jõudis pärale ,,Nautik" 300 eestlasega. Teine laev ,,Nordstern" läks 6. oktoobril kell 10.15 Meemelist (Klaipedast) 50 miili läände kahe torpeedotabamuse järel paari minutiga põhja. Pardal oli olnud 310 eestlast, üldse päästeti 45 inimest (BA MA, RM 45-I/79, 436; BA MA, RM 45-I/247; Hintzer). Kui palju ja kes hukkunute seas saarlased olid, ei tea. Lahingud 1944 24
Reingarten ja Laevastiku Sideteenistuse juures asuv ajutine operatiivjaoskond, mida juhendas kontradmiral Adrian Nepenin. 8 septembril 1914 asutati Balti laevastiku väeosadest Saaremaal Kihelkonnas laevastiku esimene kompassitüüpi luureraadiopelegaatori baas (разведывательный радиопеленгатор (РРП)), 12. oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul Hanko saarel, 12. novembril kolmas LRP Hiiumaal Kõpu poolsaarel Kõpu tuletorni juures. Hiljem asutati LRP Ventspilsis, Haapsalus jt Läänemere-äärsetes punktides[7], millest tähtsaim oli 1915. aasta kevadel Loode-Eestis Spithamis moodustatud Eriotstarbeline raadiojaam, mille juurde koondati laevastiku dešifreerimisspetsialistid. Eriotstarbeline raadiojaam tegutses kuni 7. septembrini 1917, mil ta likvideeriti Põhjarinde ülemjuhtaja korraldusega nr. 150[8]. 8. septembril (26. augustil vkj) 1914 (13. aug.) sattus Saksamaa Keisririigi laevastiku ristleja
annaabi.ee 
