le, et pole mõeldav, et maailm ei kuuletuks loogikaseadustele, liht- salt see, et me ei oskaks ebaloogilise maailma kohta öelda, kuidas see välja näeb (Wittgenstein 1922: 3.031). Ja just nagu analüütilise propositsiooni kehtivus on sõltumatu välismaailma loomusest, nii on see sõltumatu ka meie vaimu loomusest. On täiesti mõeldav, et oleksime kasutanud teistsuguseid keelekonventsioone kui need, mida me tegelikult kasutame. Aga ükskõik, millised need kon- ventsioonid ka oleksid, tautoloogiad, milles me neid registreerime, oleksid alati paratamatud. Sest nende igasugune eitamine muudaks end ise mõttetuks. Seega näeme, et loogika ja matemaatika apodeiktilises kind- luses ei ole midagi mõistatuslikku. Meie teadmine, et mingi tähelepanek ei saa iialgi ümber lükata propositsiooni `7 + 5 = 12', sõltub lihtsalt sellest, et sümbolilisele väljendile `7 + 5' on sünonüümiks `12' niisamuti, nagu meie teadmine, et iga okulist
(näit võib ta paika panna palgad, et tagada võrdsust). Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, kuid riik võtab sellest osa maksudena ära. 108. Esita rahvusvaheliste suhete erinevad valdkonnad. Riikidevaheline poliitika (eelkõige) Diplomaatia Rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO), ettevõtted (MNC), institutsioonid (rahvus- vahelinekriminaalkohus) jt toimijad Rahvusvaheline era- ja avalik õigus (kon-ventsioonid jt), riigiülene (supranatsionaalne) ja riikeläbiv (transnatsionaalne) õigus Rahvusvaheliste suhete ajalugu Suhtemudelite (süsteemide) konstrueerimine. 109. Tutvusta riikidevahelise poliitika põhimõisteid Välispoliitika teooriad analüüsivad konkreetse riigi tegevust teiste riikide suhtes Rahvusvahelised suhted käsitlevad eelkõige riikidevahelist poliitikat Geopoliitika lähtub seisukohast, mille kohaselt riigi geograafilised eeldused mõjutavad oluliselt riigi poliitikat
graailised ja majandusgeograailised tegurid, nagu paikkonna geograailine asend, klimaatilised tingimused, tootmise struktuur ja tootmisettevõtete paiknemine, kaubavoogude liigid ja mahud ning logistikataristu. Veondustegevust reguleerivad mitmesugused rahvusvahelised lepingud, kon- ventsioonid, regulatsioonid ja asukohamaade õigusaktid. 128 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine 8.2. Kaubaveod Kaubaveo all mõeldakse saadetise (veose) füüsilist teisaldamist saatjalt saajale lähtepunktist