perioodilisusega ka siis, kui pole infot öö/päeva vaheldumise kohta. Sisemine kell: sümp NS vahendusel mõjutab melatoniini süntees epifüüsis (käbikeha) tsüklit, valguse võjul melatoniini süntees väheneb. Seda omakorda mõjutavad võrkkesta neuronid, mis sünkroniseerivad sisemist kella muutuvate keskk.tingimustega. Ärkvelolekut tagab ajutüve retikulaarformatsiooni aktiveeriv süsteem, une tekke tagab hüpotalamuse ventrolateraalne preoptiline tuum. Eristatakse 2 uneseisundit: REM-uni (kiired silmaliigutused, südame löögisagedus, vererõhk, kudede aktiivsus, kehatemp tõusevad, suurte lihaste halvatus, väiksemad tõmplevad, elavad unenäod) ja non-REM uni (unenägusid vähe, lihastoonus madal). Emotsioonid- afektiivne, vegetatiivne, miimiline komponent Mälu · Eksplitsiidne e deklaratiivne- numbriline mälu, keeleoskus, sündmuste mäletamine
- Vastutab kõne tekitamise eest - Aktivatsioon ka sisekõne ajal või kui kõnet imiteeritakse Dorsolateraalne prefrontaalkoor - Koht kus minevik ja tulevik kohtuvad - Hindab ja reguleerib somaatilist infot sobiva motoorse astuse loomiseks - Seirab ja kontrollib käitumist - Eesmärkide seadmine ja elluviimine, reguleerib infot et hakkaksime toimima ja tegema vastavalt eelnevatele teadmistele - Aitab teha valikuid kui võimalusi on mitu ja tagajärgi mitu Ventrolateraalne koor - Semantilise info töötlus - Interpreteeritakse infot mõistuslikult, valitakse välja kõige olulisem info - Suurim roll pidurdussüsteemil, kui vaja plaane muuta või tähelepanu ümber suunata Orbitofrontaalne koor - Tähtsamaks rolliks sobivate käitumiste valik sarrustusest lähtuvalt ja ebasobivate käitumiste inhibeerimine - Aktivatsioon siin reguleerib ärgastustaset - Suurm emotsionaalse töötluse assotsiatsioonikeskus. Seotud emotsionaalse perspektiivi
hakata, liigutused mida ise seesmiselt algatame - Broca piirkond – vastutab kõne tekitamise eest, aktivatsioon ka sisekõna või kõne imiteerimise ajal - Dorsolateraalne prefrontaalkoor – koht kus minevik ja tulevik kohtuvad, hindab ja reguleerib somaatilist infot sobiva motoorse vastuse loomiseks; eirab ja kontrollib käitumist, aitab teha valikuid, oluline roll töömälus - Ventrolateraalne prefrontaalkoor – semantilise info töötlus. Kontroll mälu üle täidesaatvate funktsioonide osas, ohusignaalide töötlus, emotsionaalse info töötlus - Orbitofrontaalne koor – käitumiste valik sarrustusest lähtuvalt ja ebasobivate käitumiste inhibeerimine. Suurim emotsionaalse töötluse assotsiatsioonikeskus. - Dorsomediaalne prefrontaalne koor – seotud introspektiivse töötlusega (mõtlemine tegevuste kavatsuste ja tagajärgede
dermis). Müotoomist arenevad müoblastid – lihaste eellasrakud (PrM- roietevahelised lihased ja selgmised lihased; AbM kehaseina lihased, jäsemete ja keele lihased) Signaalid ümbritsevatelt struktuuridelt suunavad vastavate somiidi regioonide arengut Sündetoom – dorsaalsed sklerotoomi rakud moodustavad kõõlused Arthrotoom – sisemised sklerotoomi rakud, selgroolülide ühendused, välimine selgroodiskide osa (sisemine seljakeelik), roiete proksimaalne osa Ventrolateraalne sklerotoom – roiete distaalne osa Ventromediaalne sklerotoom – migreerub seljakeeliku ümber, moodustub selgroolülide kereosa Dorsomediaalne sklerotoom – selgroolülide ogajätked ja lülikaared Ventraalne-posterioorne sklerotoom – dorsaalaordi ja lülidevaheliste veresoonte seina (silelihaste ja endoteeli)rakud. Neuraaltoru kõrval paiknevast mediaalsest sklerotoomist arenevad ka seljaaju katvad meningesed ehk ajukelmed ja seljaaju toitvad
annaabi.ee 
