Tekib peavalu, väheneb söögiisu ja langeb töövõime. Süsihappegaasi sisalduse lubatud piirväärtuseks loetakse 0,1%. Seega peab ruumides normaalse sisekliima loomiseks olema korralik õhuvahetus, mis tagab saastunud ruumiõhu asendamise puhta välisõhuga. Korralikku õhuvahetust võib saavutada mitmel viisil. Kõige lihtsam lahendus on ruumide loomulik ventilatsioon, kus õhu liikumine põhineb välis- ja siseõhu temperatuuride vahel ning tuule mõjul. Õhk liigub ventilatsioonikanalites. Loomulik ventilatsioon ei rahulda alati tervisekaitsenõudeid. Selle oluline puudus on ruumi juurdevoolava ja ruumist eemalduva õhuhulga määramatus ja muutlikkus. Suurte büroohoonete puhul, kus ma töötasin oligi kogu hoonesse projekteeritud küllaldki võimas sund- ehk mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Sund- ehk mehaanilise ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma näiteks ventilaatoritega. Samas eristatakse värske õhu andmist ruumi ehk sundventilatsiooni ja sealt riknenud õhu
erinevaid asbestmaterjale. Asbesti võib leiduda: ● katustes (eterniit, katusepapp ja –plaadid) ● seintes (eterniit, asbesttsementplaadid ja - paneelid) ● lagedes (asbesttsementplaadid, pritsasbest, soojusisolatsioon) ● hoonete fassaadides: välisvooder, rõdupiirded, rennid ● aknaalustes plaatides 6 ● prügišahtides (eterniit) ● ventilatsioonikanalites (eterniit, tihendid) ● vee- ja kanalisatsioonitorudes (torud, muhvid) ● elektripaigaldistes (kaablitorud, isoleerlindid, asbestkartong) ● kütteseadmetes: katlad, torud, ahjud, pliidid (soojusisolatsiooni- ja tulekaitse materjalid) ● põrandaplaatides (vinüülasbestplaadid) ● vundamendis (hüdroisolatsioon) ● liftides (šahtid, pidurid) ● metalltarindites (pritsasbest) Hoone omanik ja kasutaja peavad teadma, kas hoones leidub asbesti. Selleks on vaja:
soovitud aladele. 5.6.3. Ventilatsioonikanalid Rohealad (nt heinamaad või murualad, vähese kaldataimestikuga jõe- või ojakoridorid) on olulised juhtimaks tiheasulasse uut ja värsket õhku ning suunamaks saastunud õhku tiheasulast välja. Oluline on selliste kanalite puhul, et nad algaksid värske õhu teeke aladelt ja õhumasside liikumise teel poleks suuri takistusi ehitiste näol. Värske õhu tekke alad Need on alad, kust ventilatsioonikanalites liikuv värske õhk pärineb. Olulised on siin suured hoonestamata alad, eelistatavalt metsad või märgalad. Peab jälgima, et sellise ala lähedusse ei ehitataks võimalikke saastusallikaid. Filtratsiooni- ehk puhveralad Need on enamasti suuremad puistud ja haljasalad, mis puhastavad saastunud õhku nii füüsilistest tolmuosadest kui ka keemilistest lisanditest. Saavutamaks head puhastusefekti, peab tähelepanu pöörama puu ja põõsaliikide liigilisele koosseisule. Samas ei pea mõju
annaabi.ee 
