liikumise ja veenides olevate klappide tõttu. 3.)kapillaarid-ühendavad arterid veenidega. Seinad üherakulised. Läbi selle seina liigub hapnik kudedesse ja süsihappegaas verre. Inimesel on 2 vereringet: 1.)suur vereringe ehk keha vereringe-veri liigub südamest kehasse ja kehast südamesse. Arteriaalne veri muutub venoosseks vereks. Vasak vatsake-keha/pea-parem vatsake 2.)väike vereringe ehk kopsuvereringe-viib vere südamest kopsu ja kopsust südamesse tagasi. Venoossne veri muutub arteriaalseks. Parem vatsake-kops-vasak koda. Veri- vedel sidekude, millel on 3 osa: 1.punased vererakud-punased, kettakujulised, ei liigu, ül. Hapniku transport, neid on u. 4,5-5 mln. 2.valged vererakud-värvitud, amööbjas, liiguvad nagu amööb, ül. Võtlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, neid on u. 8000. 3.vereliistakud-värvitud, korrapäratud, ei liigu, osalevad vere hüübimises, neid on u. 250 000. Veri koosneb vererakkudest ja vereplasmast
Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab alveolaargaasis C02 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre-veri arteliariseerub. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani,venoossne veri arterialiseerub siis,kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutatud kapilaarid,sõltub alvelaarventilatsiooni ja kopsde verevoolutuse suhtest. Veri kannab hapnikku füüsikaliselt lahustunult(veres vähe) ja hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin koosneb 4 polüpeptiidahelast millest igaüks sisaldab heemi,igas heemis kahevalentne rauaaatom.O2 seotakse kergesti pöörduvasse ühendisse- oksühemoglobiiniks.Vere hapnikusisalduse määrab Hb konsentratsioon,Hb küllastatus
Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab alveolaargaasis C02 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre-veri arteliariseerub. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani,venoossne veri arterialiseerub siis,kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutatud kapilaarid,sõltub alvelaarventilatsiooni ja kopsde verevoolutuse suhtest. Veri kannab hapnikku füüsikaliselt lahustunult(veres vähe) ja hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin koosneb 4 polüpeptiidahelast millest igaüks sisaldab heemi,igas heemis kahevalentne rauaaatom.O2 seotakse kergesti pöörduvasse ühendisse-oksühemoglobiiniks.Vere
4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURINGUTEST Vere hüübimine on normaalne füsioloogiline protsess, hüübesüsteemi ülesanne on kaitsta organismi ohtliku verekaotuse eest. Kõrvalekallete tõttu vere hüübimise protsessis arenevad veresoonte sisesed vereklombid ehk trombid võivad takistada verevoolu. Sel juhul on tegu patoloogilise seisundi tromboosiga. Olenevalt sellest, millises veresoonkonna osas tromb tekib, jaotatakse tromboosid arteriaalseteks ja venoosseteks. Venoossne trombemboolia (VTE) on multifaktoriaalne haigus, mis väljendub kliiniliselt süvaveenitromboosi ja kopsuarteritrombembooliana. Embooliaga on tegu, kui veresoone ummistab trombist vabanenud ja verevooluga edasikandunud tükike ehk trombembol. (1) Trombi tekke määrab mitmete omandatud ja kaasasundinud hüübimist soodustavate riskifaktorite samaaegne esinemine, mille tulemusena häirub hüübimissüsteemi tasakaal ja on võimalik veresoonesisene hüübimine. (1)
annaabi.ee 
