35 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 36 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 37 R. Põldmäe, Hernhuutlane Christoph Michael Königseer, 179. 38 Toomas Siitan. Koraaliraamaud Eesti- ja Liivimaal. Tallinn 2000, 58. 39 Karl Leichter. Seitse sajandit eestlaste lauluteel. Tallinn 1991, 14. Suur osa maakirikute vanimaist oreleist on teada kihelkondadest, mis olid vennastekoguduste peamised tegevuspiirkonnad Lõuna-Eestis, nagu näiteks Urvaste, Kambja ja Võnnu. Lisaks sellel oli vennastekogudustega tihedalt seotud ka esimene teadaolev eestlasest orelimeister Johann Thal.40 Lauluraamatud Kuna vennastekoguduse jumalateenistustel pandi suurt rõhku laulmise, siis oli koguduse kesksemaks teoseks lauluraamat. Saksamaal ilmusid vennaste lauluraamatud, mille põhirepertuaar toetus 1704. aastal Halles ilmunud pietistlikule Freylingshauseni lauluraamatule.41 Vennastekoguduste liikmed lõid ka ise hulganisti laule. Ka krahv Zinzendorf
tegelasi suuremale aktiivsusele, tihendas nende sidemeid juhtivate keskuste ja teiste maade kogudustega, arendas oluliselt talurahva kirjaoskust ja mõtlemisvõimet. Aastapäevikus leidub andmeid peaaegu iga päeva kohta. Kõneldakse eeskätt tegevusest üksikuis kogudustes; räägitakse rohkesti ka talurahva tavalisest argielust; registreeritakse laste sünde tähtsamate veliste perekondades ja surmajuhtumeid peaaegu iga kord; tingimata märgitakse ära mõisnike suhe vennastekogudustega; viimaks kajastub päevikuis ka vennastekoguduste üldine olukord. Nende koostamine lõppes Königseeri kohtuprotsessiga. Vennastekoguduste tegevus Tartumaal hakkas vajama eestikeelse usulise laulurepertuaari täiendamist ja uuendamist. Königseeri ülesandeks saigi uusi laule trükkimiseks koguda ja korraldada. Vennastekoguduse nn. Saaroni lauluraamat trükiti 1759. a. Saksamaal. Uut lauluraamatut jagati vähesel määral rahvale, peamiselt väljavalitud inimestele
Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka rahvarõivaid(pidades neid liialt toretsevaiks), rahvapille(näiteks torupilli peetu lausa patuseks riistapuuks), vana rahvalaulu ja mud sellist, rääkimata muinasusundi jäänustest, nagu ohvrinõiad õuenurkades või ohvrivakad aidas. Näib,et eestlaste maailmapildis oli tekkinud tühimik otsiti uut tõde
annaabi.ee 
