doktriini mõranemine, sõltus liberaliseerimisprotsess just sellestsamast ajaloolisest taustast ja staatusest Moskva mõjusfääris. Kergem oli olukord Ida Saksamaal, Tsehhoslovakkias, Poolas ja Ungaris, kus hakati kiiresti tasa tegema Stalini reziimi kõige karmimatel aastatel muu maailmaga kunstiga tekkinud vahet. Eesti kunstnikud meenutavad siiamaani, millist rolli etendasid siinse suletud ühiskonna infoblokaadi ajal sellised ,,vennalike sotsialismimaade" kunstiajakirjad nagu ,,Bildende Kunst", ,,Vytvarne Umeni", ,,Projekt" jt, mida oli vabalt saada meie raamatukogudes. Teisalt oli eesti kunstil omalt poolt suundaandev mõju mitte ainult Balti vabariikides, vaid ka Moskvas. Juba 1950. aastate lõpul loodi sild ,,Tallinn Moskva". 1970. ja 1980. aastatel mängiti läbi mitmeid selliseid kunstiajaloolisi sildu meenutagem näitusi ,,Pariis New York", ,,Pariis Berliin" või ,,Pariis Moskva"
läks sumftidele. Etendused muutusid veel suurejoonelisemaks. Müsteeriumid saavutasid tipptaseme 15 saj. Temaatika: 1) piibli lood 2) kaasaeg 3) ajalugu. Lavastaja oli ka näidendites olemas. Lavastaja tegi publikule kokkuvõte, mis oli toimunud. Etendus võis kokku kesta terve nädala. 15saj moodustati müsteeriumite vennaskond, mis koondas erinevaid näitlejaid (tänapäeva mõistes proffesionaalid). Muutus etenduse koht, neid hakati mängima suurtes saalides ja lossides. Kirik ei sallinud vennalike lõbusid. 16saj keelustati müsteeriumid. Müsteeriumid ei olnud ainuke zanr. Oli olemas ka Miraakel (imelood piibli põhjal). Esimene miraakel oli hinge müümisest kuradile. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkis 15saj moralitee. Arenesid koomilised näidendid. Koomilised seotud siis pühade või tähtpäevadega. Rahvale meeldisid, kuid kirikutes tekitati pahameelt. Zanriteks olid sotii ja farss, sotii on narrimäng, kõike pilati. Farss on lühike mäng. Teatrihooneid veel ei ehitatud
rahvuse suhtes, isegi kui see vägivald lähtub õelaimatelt militaristidelt, - ainult seepärast, et olukorra muutmiseks oleks vaja osutada vastupanu, s.o. kasutada jõudu, aga see viimane, näete, on vastuolus kogu tema ettekujutusega rahuliku kooselu vai-must. Internatsionaalselt meelestunud saksa sotsialist võtab ka seda õigena, kui kogu ülejäänud maailm ühisel jõul hak-kab teda röövima. Ta kirjutab vaid vennalike tunnetega alla vastavate löökide saamisel ega mõtle kunagi sellele, et röövleid tuleb karistada või et vähemalt on vaja nende kihku vähendada. Mitte iialgi! Aga miks? Aga ainult sellepärast, et ta on sakslane. Ehk on see kurbki, kuid see on nii. Et üht või teist kurja läbi nüpeldada, tuleb see kõigepealt kindlaks määrata ja seda mõista. See käib ka sellise ükskõiksuse kohta, mis iseloomustab teatud osa vaimulikkonnast Saksa püüdluste kaitsmise asjus.