,,Seitse Venda" Aleksis Kivi 1. Konflikt toimus seitsme Venna Timo, Lauri, Juhani, Eero, Aapo, Tuomas ja Simeoni, ning Tuokola poiste vahel. Vennad hakkasid kirikukooli minema, et seal lugema õppida. Kui vennad kõndisid, lähenes neile Toukola poiste parv, kuid kaugeltki mitte nii viisakalt ja heatahtlikult, nagu jukolased ootasid. Nad olid võrdlemisi vintis ja neil tuli nüüd tuju vennakeste kulul pisut nalja heita ning laulsid neile laulu. Laulus pilkasid nad seitsme venna laiskusest, ning seda kui rumalad nad on. Seitse venda hoidsid end algul küll tagasi, aga nende ja Tuokolaste vahel plahvatas kaklus, kui üks tuokolane jooksis Juhanist mööda, ning rebis temalt aabitsa käest. Jukolased väljusid sellest võitjatena ja Tuokolased palusid armu. Selle tulemusena said nad koha kätte näidata Tuokolastele. Jukolased saavutasid sellest ainult head, kuna nüüd oli neil suurem
Lõpuks mõistsid seda ka vennad ja tegid ilmselt oma elu esimese läbimõeldud otsuse nad otsustasid hakata põldu pidama. Seda hetke võib pidada üheks suuremaks pöördeks vennaste elus, sest enam ei lootnud nad vaid jahiõnnele ja juhusele. Sellest hetkest alates hakkasid nad samm- sammult liikuma taas tsivilisatsiooni rüppe. Kuid "tsivilisatsioon" tõi endaga kaasa ka pahesid nagu näiteks viina, millega küll vennaksed ka enne tuttavad oli. Just viin ja vennakeste ägedus olid Tammiku õuel peetud kakluse põhjuseks. Märkimisväärne on, et ka veel selle aja peale polnud vendade metsa, või siinkohal küll sõjaväkke, pagemise instinkt veel kaugeltki kadunud. Kuid muutunud oli see, et lisaks hirmule kohtu ees, tundsid vennakesed nüüd ka süümepiinu. Aga tähtis on selle kõige juures see, et nad mõistsid vastutuse eest põgenemise mõttetust ja said ka oma viinahimust peale paari
kui teaksid, et olen vaba nagu lind! Mulle meeldib Anneli Orgusaar Mulle meeldib päike soe, see, kui kiisu sülle poeb. Kui kuivi juukseid kastab vihm ja saunas vihmast lõhnab viht. Mul tuju heaks teeb maasikmari ja saju ajal vihmavari ja see, kui õnn on minu õuel Muutke teksti laade ja mõni kroon on taskupõues. Teine tase Kolmas tase Neljas tase Mu vennakeste rõõmsad silmad, Viies tase ja taevas, kui on kenad ilmad. Kuid tuju tõstvaid asju teel võiks siiski ette tulla veel! Naljakas Viivika Rõuk Istun poe ukse ees. Istun poe ukse ees. Vaatan. Küll on palju... Vaatan. Ei, pigem mõtlen. Neid sissetulijaid ja väljaminejaid. Mõtlen, et küllap need sissetulijad Istun poe ukse ees. on hiljaaegu saanud Vaatan
Alles hiljem oldi valmis järgima Emily Brontë armutut pilku inimtundmuste sügavikesse ja raamat kuulutati naturalismi esimeseks meistriteoseks. Heathcliff tuli oma aja kohta liiga vara. Ka Charlotte´il oli raske õe kirjanduslikku ebaõnnestumist avalikkuse ees kaitsta. Currer Bell oli nüüd kirjandusmaailma täht, ta pidas kirjavahetust kriitikute ja lugejatega, ja nautis tähelepanu, mis sai osaks iseäraliku kuulsusega "vennakeste" klannile. Emily alias Ellis Bell tõmbus tagasi ja anus Charlotte´it, et ta ei avaldaks, kes on pseudonüümi taga. Ta oli alati inimesi kartnud. Kõige hullem oli aeg internaatkoolis. Ta jättis õpetajaks õppimise pooleli ja põgenes koju. Vaikselt tegeles ta seal majapidamisega. Emily kartis võõraid, vesteldes parema meelega oma arvukate loomadega ja jalutas tundide kaupa üksi rabas. Tema tunnetest ja unistustest ei ole peaaegu midagi teada, Emily rääkis vähe mitte kunagi endast
millele lõid nad kergesti siinse rahvaga sideme ja võitsid nende usalduse.21 Väidetavalt murdsid hernhuutlased eestlaste ja lätlaste vihavaenu kõikide sakslaste vastu. Algul vihati, pilgati ja teotati ka vennastekoguduse vendi kui sakslasi. Vennad aga suhtusid kohalikku rahvasse ühes nende paganliku ohvrikultusega tõsiselt ning muutsid Jeesuse vereohvrist jutlustades nende meelsust.22 Eelpool kirjutatu soosis põlisrahvusest vennakeste usulis- kultuuriliselt lõimumist hernhuutlastega. Vennastekoguduses toimunud eestlaste ja sakslaste integratsiooni soosis ka asjaolu, et Saksamaalt saabunud hoolekandjad ja hernhuutlastest baltisaksa aadlikud vaatasid vähemalt palvemajades rahvuslikest ja seisusevahedest mööda ning väärtustasid hingehoidliku töö kaudu inimlikku lähedust. Niisugust vaimulikul osadusel 18 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 31. 19 Samas, 33. 20 Villem Reiman. Eesti ajalugu. Tartu 2014, 122.
annaabi.ee 
