Varajane kooliiga- võib alustada erialaste painduvusharjutustega Puberiteedi-eelne- liigesed arenevad paiduvuse arvelt, vastavaid harjutusi tehes Puberiteet- Harjutusi peab tegema metoodiliselt väga õigesti - intensiivsus, maht, korduste arv Täiskasvanu- kasutada strechingut Stretching Aeglane venitusasendi sissevõtmine (u 5 sek) ja asendi staatiline hoidmine (10-60 sek) Erinevalt teistest meetoditest tagab stretching lihaste venitusrefleksi hoidmise suhteliselt madalal tasemel, mistõttu vigastuste risk selle meetodi puhul on väga minimaalne. Soovitusi Enne venitusharjutust tehke eelsoojendus Harjutusi sooritada aeglases tempos Painduvusharjutusi teha iga päev Painduvusharjutusi tuleks teha painduvuse arendamiseks 20-60 min päevas Painduvusharjutuse lõppedes tehke vereringed kiirendavaid harjutusi, nt hüplemine Videod http://www.youtube.com/watch
hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme, samuti teatud biomehhaanilisi seaduspärasusi, milliseid on kiirjooksu liigutustegevuse aluseks. Kõigepealt tuleks mainida üht lihtsamat tingimatut (kaasasündinud) elementaarset motoorset refleksi venitusrefleksi ehk müotaatilist refleksi, mis tekib vastusena lihastes ja kõõlustes asuvate proprioretseptorite ärritamisele. Sageli juba mõne millimeetrisele passiivsele venitusele vastab lihas tugeva pinge tekitamisega. Maksimaalkiirusega jooksu seisukohast on oluline alla kriipsutada, et venitusrefleksi latensiaeg on ülilühike 6-10 tuhandik sekundit! Lihaste töö koordinatsiooni aluseks maksimaalkiirusega jooksul on ka
seaduspärasusi, mis on kiirjooksu liigutustegevuse aluseks. Kõige esimene on kaasasündinud elementaarne motoorne refleks- venitusrefleks ehk müotaatiline refleks, mis tekib vastusena lihastes ja kõõlustes asuvate propriotseptorite ärritamisel. Sageli juba mõne millimeetrisele passiivsele venitusele vastab lihas tugeva pinge tekitamisega. Maksimaalkiirusega jooksu seisukohast on oluline meelde jätta, et venitusrefleksi latensiaeg on 6-10 tuhandik sekundit. Eelnimetatud kaasasündinud mehhanimisi alusel liiguvad kiirel jooksul käed ja jalad ristsünkroonses koordinatsioonis. Kui parem jalg äratõukel sirutub, siis vasak jalg kõverdub ja liigub hoovõtu liigutusena ette uue äratõukeliigutuse lähteasendisse. Üheaegselt sirutuva tõukejalaga liigub sirutuses alla-taha ka selle vastaskäsi. Teise jala- hoojala- etterebimise, põlvetõstega sünkroniseerub
, Treeningu (segareziim): lihaskude, vats. elastsus, lihaskude, aeg- vatsioon, reaktiivsus, het- toime lihaskude, aeglased ja venitusrefleksi lased kiud, ka- närvisüst. kiire keline maksim. aeglased ja/või kiired kiud, ärakasutamine pillarisatsioon innerv., innerv. jõud
annaabi.ee 
