Sünergistide kett teostab teatud kindlat liigutust; piirdub oma tegevuses antud funktsiooni sooritamisega (ühe kindla liigutuse).Nt selja lailihas suur rinna lihas > hoiame lõuga kangil, mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles. 48.ANTAGONISTIDE LIHASKETI TÖÖ PÕHIMÕTE Antagonistide lihaskett teostab teatud kindla liigutusele vastandtoimega liigutust. Sünergistide-antagonistide kett siin tekitab ühe keti liikmete kontraktsioon venituspinge kasvu teises. See suurendab järgneva kontraktsiooni jõudu.Kui mõlemad keti pooled (antagonist-sünergist) kontraheeruvad üheaegselt, siis fikseeritakse liiges teatud kindlas asendis. 49.MILLISE LIIGUTUSE SOORITAMISEL TALITLEB LIHASKETT SELJA LAILIHAS SUUR RINNALIHAS SÜNERGISTIDE LIHASKETI PÕHIMÕTTEL, MILLISE LIIGUTUSE PUHUL ANTAGONISTIDE LIHASKETINA? Selja lailihas suur rinnalihas toimivad sünergistide lihasketina lõuga kangil hoides. Mõlemad lihased ei lase
2) Suletud kinemaatilised ahelad: Nt kui käed on jalgrattaleistangidel (antud juhul kett algab lülisambalt –> õlavööde –> õlavars –> küünarvars –> käsi ->jalgratas) -Agonistide ja agonistide-antagonistide kinemaatilised ahelad: 1) Agonistide ahel: teostab teatud kindlat liigutust ja piirdub antud funktsiooni sooritamisega. 2) Agonistide-antagonistide ahel: lihastöö on vastandlik. Tekitab ühe ahela liikmete kontraktsioon venituspinge kasvu teises. Suurendab järgneva kontraktsiooni jõudu. Kui mõlemad ahela pooled kontraheeruvad üheaegselt, fikseeritakse liiges teatud kindlas asendis. Näiteks: -Agonistide ahel: selja lailihas – suur rinna lihas –> hoiame lõuga kangil, mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles. -Agonistide-antagonistide ahel: eesmine saaglihas – romblihas moodustavad antagonistliku toimega lihasketi. -Üla- ja alajäsemete võimalikud kinemaatilised ahelad: 1) Ülajäse -Agonistide ahel:
nihkemurrang ja kaldmurrang. Langatus-(e. normaal-) ja kerkemurrang. Lüstriline murrang. Pealenihke murrang, tektooniline kate. Lüstriline murrang langatusmurrang, mille laugenev murrangupind läheb sügavuses üle horisontaalseks lõigustuspinnaks (detachment plane). Tekib venituspingete väljas terve seeriana. Kattemurrang e. tektooniline kate e. pealenihe 111. Vasaku ja paremakäeline nihkemurrang 112. Alang ja ülang. Rift Venituspinge väljas levivatest murrangutest tingitud deformatsioonilised struktuurid: · Alangud (graabenid), · Ülangud (horstid) ja nende kooslused: riftid (geomorfoloogiliselt pangasmäestikud). Alang (graaben, riftinõgu) ja ülang (horst, riftikerge) moodustavad koos rifti, mis tekib venituspingete väljas. 113. Kontinentide peamised geostruktuursed vööndid. Kraatonid ja orogeensed vööndid. Nende geostruktuurne korruselisus. 114
annaabi.ee 
