kui ka elektronid (elektrongaas). Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid FH, OH või NHsidemeid. Lihtaine koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Nt. Al, N2 Liitaine koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Nt. NaCl Kristall korrapärase osakeste paigutuse ja kindla geomeetrilise väliskujuga tahked ained Metall tahke(v.a elavhõbe), läikiv, hea elektrijuhtivuse, sepistavuse, venitavusega, kõrge sulamisja keemistemperatuuriga lihtaine. Elementide met.omadused tugevnevad rümhas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule. Metallilised elemendid on sellised elemendid, millede viimasel kihil on vähe elektrone (13), mis on kergesti loovutatavad. Mittemetall on tahke, vedel või gaasiline, enamasti mitteläikiv, halva elektrijuhtivuse, sepistavuse, venitatavusega, madala sulamisja keemistemperatuuriga lihtaine. Mittemetalliaatomid võivad elektrone nii liita kui
Erinevate elundite regulatsioonitegurite toimel muutub arterioolide läbimõõt. Kui mitmete arterioolide läbimõõt väheneb, tõuseb võrerõhk suurtes arterites. Prekapillaarsed sfinkterid: arerioolide terminaalsed segmendid. Kontraktsioonide abil reguleerivad vere pääsu kapillaaridesse. Kapillaarid: ühekihiline endoteel, lihaskest puudub, pikkus 0,5 mm, läbimõõt 0,008 mm. vererõhk algusosas 30mmHg, lõpuosas 10 mmHg, voolukiirus 0,3-0,7 mm/s. Veenid: õhukeseseinalised, suure venitavusega sooned, klapid, vererõhk veenulites 10 mmHg, veenides 4- 7mmHg, õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm. Seina paksus 0,002 0,5 ja 1,5 mm. Arteriovenoossed anastomoosid. Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades
Erinevate elundite regulatsioonitegurite toimel muutub arterioolide läbimõõt. Kui mitmete arterioolide läbimõõt väheneb, tõuseb võrerõhk suurtes arterites. Prekapillaarsed sfinkterid: arerioolide terminaalsed segmendid. Kontraktsioonide abil reguleerivad vere pääsu kapillaaridesse. Kapillaarid: ühekihiline endoteel, lihaskest puudub, pikkus 0,5 mm, läbimõõt 0,008 mm. vererõhk algusosas 30mmHg, lõpuosas 10 mmHg, voolukiirus 0,3-0,7 mm/s. Veenid: õhukeseseinalised, suure venitavusega sooned, klapid, vererõhk veenulites 10 mmHg, veenides 4- 7mmHg, õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm. Seina paksus 0,002 0,5 ja 1,5 mm. Arteriovenoossed anastomoosid. Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt.