viljade langemist, partenokarpsus, ensüümiaktiivsus Giberelliinid jagunemis- ja venimiskasv, kambiumi tegevus, pungade puhkusest väljumine, seemnepuhkuse katkemine, geeniaktiveerimine, partenokarpsus Tsütokiinid rakkude venimiskasv ja jagunemine, seemnete idanemipuhkuse katkestamine, tipupunda domineerivus, vananemise vältimine, ensüümide indutseerimine, tRNA koostisosad. Abtsiishape venimiskasvu ja rakujagunemise pidurdamine, puhkuse põhjustamine, abstsissiooni põhjustamine (lehtede ja viljade langemine), vananemise kiirendamine Etüleen Lehtede ja viljade langemise kiirendamine, viljade valmimise ja taime vananemise kiirendamine, venimiskasvu pidurdamine Fenoolsed ühendid taime kasvu regulatsioonm immuunsus (takistavad haigeks jäämist), ,,mullaväsimus" 5. Taime kasvu ja arengut môjutavad välistegurid
Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad : auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinins Pärssivad : abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid Auksiinid – venimiskasv, kambiumi tegevus, takistab lehtede ja viljade langemist, emasõie teke. Giberelliinid – jagunemis ja venimiskasv, kambiumi tegevus, õite moodustumine, külma ja valguse asend. Tsütokiniinid – vananemise vältimine, rakkude venimiskasv ja jagunemine, seemnete idanemispuhkus. Abtsiishape – venimiskasvu ja rakujag pidurdumine, vananemise kiirendamine. Etüleen – lehtede ja viljade langemise kiirendamine, viljade valmimise ja taime vananemise kiirend, venimiskasvu pidurdumine. Fenoolsed ühendid –taime kasvu regulatsioon, immuunsus, ensüümide aktiveerimine. Etüleen on gaas, taimehormoon, mis aitab viljadel küpseda ja põhjustab taimede vananemist, lehtede ja õite närtsimist ning varisemist, soodustab idanemist ja avaldab mõju juba väga väikestes kogustes. Etüleeni
alumisest osast). kuna kõrrelistel on varrelülisid palju, siis toimub ka taime pikkuskasv väga intensiivselt. basaalselt - organi alusel, näiteks lehekasv apikaalselt - organi tipust; seda nim. apikaalseks e. terminaalseks kasvuks. Tipmise meristeemi leiame taime varre ja juure tippudest ning pungadest 3. Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus. Diferentseerumine on embrüonaalse raku muutumine spetsialiseerituks vastavalt koeomasele funktsioonile. Enne venimiskasvu lõppu, hakkavad rakud arenema erinevas suunas. Nad eristuvad ehk diferentseeruvad vastavalt on tulevasele funktsioonile. Esimene samm diferentseerumisele seisneb embrüonaalse raku minemisel venimiskasvufaasi, samal ajal kui teine uuesti pooldub, olles embrüonaalses faasis. Diferenteeruvate rakkude venimiskasv on ebavõrdne. Rakkude geenid jagunevad aktiivseteks ja inaktiivseteks diferentseerumisel muutub geenirühmade koosseis.
massivool piki veepotentsiaali gradienti – difusioon piki kontsentratsiooni gradienti. Kuidas ja miks võiks ioonide juurtesse sisenemise kiirus sõltuda õhulõhede avatusest, mulla PH-st ning tärklise hulgast juurerakkudes? 7. Milliseid protsesse taimedes mõjutab abstsiishape (ABA) ? Abstsiishape on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede ja seemnete puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid). Lisaks sellele osaleb õhulõhede avatuse ja suletuse reguleerimises. Abstsiishape on 15-süsinikuline ühend (C15H20O4), mis sarnaneb struktuurilt karotenoidiga. Abstsiishapet on leitud kõikidest taime organitest ja kudedest alates juure tipust kuni maapealse tipmise pungani
annaabi.ee 
